Tallinlane Igor rääkis, et suvel Põlvas Pesa hotellis toodi tema abikaasale tugevalt ülesoolatud toit. Naine tahtis söögi tagasi saata, kuid vea tunnistamise asemel üritas ettekandja klientidele selgeks teha, et asi on hoopis nende maitsemeeles, mitte roas. «Nii tuligi meil tellida midagi muud, ja muidugi oma raha eest,» lausus Igor. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | dasf
see on nüüd küll veider. Jaapanlased ei saa ju sel juhul üldse siin eestis hakkama, kuna neile on ig...
beer
Keerake ilge praad lihtsalt linale kummuli ja otsige uus söögikoht, milleks vaidlemisega aega raisat...
|
|
Tema sõnul ei julge eestlased tihti toitu tagasi saata, isegi kui see on halb. «Pigem nurisetakse omavahel ja väga harva jõutakse selleni, et keegi ettekandjale midagi ütleb. Osalt on selles süüdi halvad teenindajad, kellega nägelemise pärast ei taheta tuju rikkuda,» mainis Igor.See on teie enda juuksekarv! Samuti tallinlane Argo avastas Tallinnas Õlletorni pubis oma toidu seest juuksekarva. «Teenindaja üritas algul väita, et see on mu enda oma, kuid see oli pikk must juuksekarv,» rääkis mees. «Ma ei tahtnud uut toitu ja lõpuks sain raha tagasi.» Sootuks meeldivama kogemuse osaliseks sai Viimsis elav Eva, kellele toodi Nõmmel Buldogi pubis liha, mis oli läbi küpsemata. «Toit viidi vabanduste saatel tagasi, küpsetati lõpuni ja vahepeal toodi meile tasuta kohvi,» ütles Eva. «Juhtuda võib ikka, olulisem on, kuidas teenindaja olukorrast välja tuleb.» Tallinlanna Nelli meenutas juhust, kuidas ta käis Tallinnas Hellas Hundis koos taimetoitlasest sõbraga. «Talle toodud pastalt vaatas vastu juust, kuigi olime enne küsinud, ega toidus pole loomseid toiduaineid,» meenutas neiu. «Ettekandja tõi uue roa, kuid tundsin ennast ebamugavalt. Olen ilmselt hea näide tüüpilisest eestlasest, kes pelgab enda eest seista.» Viru keskuses asuvate Goodline Baltic OÜ söögikohtade Wunderbar, Bann & Cook ja Air peakokk Eero Kippa ütles, et aastaid tagasi olid eestlased tagasihoidlikumad nurisesid küll, kui toidul oli midagi viga, kuid sõid selle enamasti siiski ära. «Aga tundub, et tänapäeval saadavad inimesed, kes rohkem väljas söömas käivad, küll toidu tagasi, kui sellega rahul ei ole,» nentis Kippa. «Väga levinud see komme siiski pole.» Roale sülitamist karta ei tasu Enamasti on toidu tagasisaatmise põhjuseks Kippa sõnul selle ülemäärane maitsestamine. Ka tehakse seda siis, kui liha on liiga toores või vastupidi üleküpsetatud, kui lauda tuuakse vale roog või kui toit on jahtunud. Kui toidul on midagi viga, soovitab Kippa öelda seda teenindajale kohe, mitte siis, kui pool söödud. Öelda tuleb kindlasti ka põhjus, miks rooga tagasi saata soovitakse, ja Kippa sõnul tasub lisaks kokk välja kutsuda. «Hea, kui ka kokk saab tagasisidet, ja seda kohe, mitte päeva lõpus,» ütles ta. «Kokk peaks kliendi ees vabandama ja tegema uue toidu, või siis ei tohiks kliendilt raha võtta.» Saint Patricku pubide tegevdirektor Priit Vahe ütles, et nende kolmes toidukohas saadetakse toitu üsna harva tagasi, kuid kui tekib mingi probleem, ei häbeneta seda ka välja öelda. Tagasi saadetud toidu asemele valmistatakse uus ja kliendile pakutakse arusaamatuse ja ootamise eest jooki vms. «Suhtume toidu tagasisaatmisesse positiivselt. Oleme tänulikud inimesele, kes annab ausa tagasiside ja aitab meil niiviisi oma vigadest õppida,» kinnitas Vahe. Kunagi ajakirjanduses kirjeldatud olukorda, kus kelner sülitas kättemaksuks uue toidu peale, tema sõnul karta ei tasu. «See on pigem linnalegend või stseen naljafilmist. Inimestevaheline konflikt peaks olema ikka väga tõsine, et keegi midagi sellist teha võiks,» ütles tegevdirektor. Kui toiduga on mingi probleem, soovitab Vahe sellest teenindajat viisakalt teavitada. «Keegi ei võta seda isiklikult ja üldjuhul on teenindajad selliste olukordade lahendamiseks valmis,» ütles Vahe. «Kindlasti ei aita sellisel juhul aga ülbus või viha.» Madissoni Grill & Baari manager Ivi Truuväärt tunnistas, et neilgi on toitu tagasi saadetud. «Eestlased on loomult küll tagasihoidlikud, kuid siiski piisavalt julged, et teavitada teenindajat oma soovidest,» ütles ta. «Igasugune tagasiside on hea, nii positiivne kui ka negatiivne. Kui toit pole olnud kliendi maitse järgi, saame oma kvaliteeti parandada.» Ka tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialist Evelin Koppel julgustas söömiskõlbmatu toidu korral oma õigusi nõudma. «Seejuures võiks aga silmas pidada hea tava ja mõistlikkuse põhimõtteid,» ütles ta. «Üldjuhul on head mainet taotlevad ettevõtted altid selliseid ebameeldivusi lahendama, nii et küsida tasuks alati.» Veini saadetakse tagasi üliharva Restoranis tervet pudelit veini tellides tuuakse jook lauda ja pakutakse seejärel tilgake kliendile maitsmiseks. Kuid mis saab siis, kui klient ütleb, et talle see vein siiski ei maitse ja ta ei soovi seda? Vinoteegi Musi juht Mari Orro tunnistas, et neil on tõesti ette tulnud, et vein ei meeldi kliendile ja pärast avamist on otsustatud muu veini kasuks. «Sellisel juhul pole me esitanud arvet sobimatu veini eest, proovides lahendada olukorda paindlikult,» ütles Orro.
> Loe edasi |
