Kuigi Tallinnaski elab kohvikukultuur praegu omamoodi ärkamisaega, on helsinglastel ometi midagi sellist, mida meil ei ole. Georg Stude rajatud kondiitriäri Maiasmokk kõrval polegi meil siin sajandipikkuse ajalooga kohvikuid rohkem välja käia – pärast Esimest ilmasõda alanud kohvijoomiskohtade õitseaeg, kui ühe vana ajalehe andmeil serveeriti Tallinna kohvikuis päevas ühtekokku 10 000 tassi kohvi, lõppes nõukaaja tulekuga. Muidugi kohvitati usinasti Pärlis, Moskvas, Tallinnas, Maiasmokas ja veel mitmes kohas, kuid omaaegset kohaliku koorekihi lemmikut Kultast, kunstiinimeste Feischnerit ega poliitikute trehvamispaika Corsot enam ei olnud.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | mumm
Tallinna vanalinnas on ka kaunis shokolaadi kohvik! Väga koduse hõnguga.Kes soovib oma kohvikut kodu...
jah
Tallinnas ja Tartus ja Pärnus ikka on ka tasemel kohvikuid, kuid on kurb , et vahepeal rikuti nii ka...
|
|
Helsingi kohvikud, näiteks Café Ekberg, Fazer Café ja Kappeli, mille sünnilugu ulatub 19. sajandi lõppu, said aga rahulikult oma elu edasi elada. Kiidetud kohvipaigad on veel Café Engel, rahvusvahelise õhustikuga peen Kämp Café, uuemaist Strindberg ja Aalto. Vanamoodsus loeb «Sealsamas, kus käisid omal ajal kohvitamas vanaemad-vanaisad, tädid-onud jt, käivad praegu traditsiooni järgides ja ehk ka nostalgiast nende järeltulijad,» tõdeb Fazeri kohviku müügijuht Liisa Eerola ja lisab, et tänapäeval on soomlased ka maailma suurimad kohvijoojad. Erinevalt itaallastest, kes joovad kiirelt ühe tummise ja kange espresso ning tõttavad oma toimetuste juurde, meeldib soomlastele kesk-eurooplaste kombel kohvi ja koogi juurde võimalusel kas või tundide viisi ilmaasju arutada... Kohvitamine on suhtlemisviis.
Ekbergi perenaine Maj-Len Ekberg, kelle abikaasa esindab kohviku rajanud Ekbergide neljandat põlve, arvab, et küllap armastatakse nende kohvikut ka sellepärast, et «see on püsinud aastakümneid ühesugune – hea ja turvaline». Isegi nende müügihitt, Napoleoni kook, pole aastakümneid loovutanud oma liidrikohta ühelegi teisele küpsetisele.
Muidugi loeb Maj-Len Ekbergi sõnul ka see, et kõik tehakse ehedalt-vanamoodsalt, ka käsitsi, ja kohapeal: tainale antakse aega kerkida, kõikvõimalike segude asemel kasutatakse ehtsat toorainet – näiteks mune, mitte munapulbrit –, ning paljud retseptid pärinevad kondiitriäri algusaegadest. See kõik on saiade-kookide maitsest tunda. Tõsi, üht-teist tuleb ka muuta. Näiteks võikreemi inimesed enam nii väga ei armasta. Sestap ongi igihaljaste rammusate kookide kõrval ka tänapäevasemalt lahedamaid.
Ettekandjad Üks haruldane asi veel: neis vanades kohvikutes on ettekandjad, keda moodsam kiirkohvikukultuur enam ei tunnista. Ja magusa kraami kõrval pakutakse ka suppe, salateid, võileibu. Oma parimate hittkookide retseptisaladusi kohvikud Arterile siiski targu ei reeda. Aga eks koduköögis olegi neid liialt keerukas teha, tõdesid mõlemad naised lohutuseks. Kappeli Seda kohta teavad kõik, see on otsekui osake helsinglaste identiteedist. Kunagi oli seal oma kindel istumispaik ka kirjanik Eino Leinol. Kooke kohapeal ei tehta, kuid rahvas armastabki üle kõige sealset krevetivõileiba. Krevetivõileib Kappeli moodi Üheks võileivaks: 1 suuremat sorti röstsaiaviil, veidi võid või margariini, paar jääsalati lehte, u 70 g krevette, pool või terve keedumuna; tšillimajoneesiks veidi majoneesi, tomatipüreed, paar piiska Tabasco kastet, veidi tšillipulbrit, soola ja valget pipart; kaunistuseks värsket tilli, paar kirsstomatit ja sidruniviile.
Määri saiaviilule võid ja kata salatilehtedega. Siis pane peale krevetid ja munaviilud. Lisa tšillimajonees, kaunista tilli, kirsstomatite ja sidruniga. Engel Idülliline ja õdus, alati rahvast, eriti üliõpilastest tulvil paik, mis asub linna vanimas kivimajas Senati väljaku servas ning on saanud nime majale teise korruse teinud arhitekti Carl Ludvig Engeli järgi. Kohviku klassika – ehe kakao vahukoorega. Engeli talvine õunakook Põhjaks 200 g võid või margariini, 5-6 dl nisujahu, 0,5 tl soola, 0,5 dl vett; täidiseks 4 suurt hapukamat õuna, 1,5 dl suhkrut, 2 spl nisujahu, 1 tl kaneeli, 0,5 tl soola. Sega pehme või 5 dl nisujahu ja soolaga. Lisa vesi ja vajadusel veel jahu. Jaga tainas kaheks. Kata ühe osaga koogivormi põhi ja servad. Koori ja viiluta õunad, pane mõnda anumasse. Sega suhkur, kaneel, jahu ja sool ning kalla segu õuntele. Sega läbi, nii et õunad saaksid üleni kaneeliseks-suhkruseks. Säti õunaviilud koogipõhjale. Rulli ülejäänud tainas koogivormi suuruseks ja kata sellega õunakiht. Näpista koogiserv kinni. Torgi koogi «kaanele» kahvliga augukesed ja küpseta 200 ºC ahjus u 40 minutit. Paku koos vaniljejäätise või -vahukoorega.
Fazer Café Karl Fazeri kondiitriärist alguse saanud funkstiilis kohviku koogihitid on vaarikakook vaniljevahukoorega, samuti kihiline karamellkook Kinuski ja Sacher, ent helsinglastele meeldib hullupööra ka kohapeal valmistatud jäätis.
> Loe edasi |
