Tervis

Alkohol on Eestis heas seisus – ühiskond talub joobnuid tänaval ja roolis, tuntud inimesi näeb reklaamides alkoholi nautimas. Perearstina on minu kokkupuude alkoholi tarvitamisega muutunud üha mitmepalgelisemaks, keerulisemaks, salapärasemaks.

Näen alkoholi tarvitamise harjumust kandumas põlvkonnast põlvkonda, mõjutamas laste kasvamist ja heaolu, nende valikuid noores eas ja täiskasvanuna. Kuidas tuua inimestele rohkem teadmisi ka legaalsete mõnuainete ohtlikkusest? Esitan siinkohal mõned näited oma praktikast.

VIIMASED KOMMENTAARID Iha Oleme pea  täiskarsklased, kui  asume aga lastega  koguperefilmi  vaatama(viimati oli  see Potter), tuleb... Anti Dep Punavein ka.  Antioksüdandid,  puuviljahapped jm.  Vereloomele pidi hästi  mõjuma. Teised kommentaarid

68-aastane naine – tugevad tasakaaluhäired, arsti juures käis viimati aastaid tagasi, peab end terveks. Alkoholi tarvitanud viimastel aastatel periooditi rohkelt. Selgub, et vanaproua põeb alkoholist tingitud pöördumatut ajukahjustust, paraku ei too joomisest loobumine enam tagasi normaalset liikumistasakaalu.

50-aastane mees – viimasel kolmel aastal pöördunud arstile kaks korda aastas, põhjuseks teadvusekaotusega krambihood pärast tõsisemat alkoholivõtmist oma sünnipäeval ja 1. jaanuaril. Arsti soovitusest vältida alkoholi mees ei hooli. Viimane krambihoog tabas patsienti tööl töötavate masinate keskel. Õnneks ei kukkunud ta teadvust kaotades tsehhis töötavatesse masinatesse. Tööandja suunas mehe töötervishoiuarsti konsultatsioonile, sest tekkis tõsine oht tööõnnetuse tekkeks. Pärast juhtunut jõuame pikema vestluse tulemusena kokkuleppele, et  joomine tuleb täielikult lõpetada.

46-aastane mees – hootised südamerütmihäired, valdavalt nädala algul, korduvalt sattunud haiglasse südamerütmi taastamiseks. Uurimisel selgub, et südamerütmi muutus seostub otseselt alkoholivõtmisega nädalalõppudel. Et mees on kõrgvererõhuhaige, allub vererõhk ravile halvasti. Patsient on pretensioonikas, heidab arstile ette, et ravimivalikud on tehtud halvasti, ravimid on kallid ja ebaefektiivsed. Tal on unehäired ja ta ärritub kergesti.

Saame suure vaevaga nii kaugele, et vererõhk stabiliseerub, unerohi aitab õhtuti uinuda ning riiakus asendub rahuldava viisakusega. Südamerütmihäired siiski jätkuvad, uuringutel leitakse südame alkohoolne laienemine ja vereringet häirivad südamerütmihäired. Patsient vajaks spetsiaalset ravimit, mis vähendaks vere viskoossust, kuid kõrvaltoime ohud, mida alkohol ja ebakorrapärane eluviis endaga kaasa toovad, ei luba seda alustada. Patsiendile jääb väga tõsine rütmihäire kordumise võimalus ja sellest tingitud kõrge ajuinfarkti risk.

Kena ja hästikindlustatud perekond, aastaid kodune kaunis pereema ning kümne- ja 14-aastane laps. Probleemiks noorema lapse unehäired, laps ei taha magama minna, ärkab öösiti unepaanikaga.Vanem poeg on hakanud suhteliselt varases eas suitsetama ja proovinud kanepit.

Pikemal vestlusel tuleb välja, et pikka aega kodus olnud ema ei suuda õhtuti uinuda ilma poole pudeli veinita. Naine on kodusolemisest väsinud, tühiasjadest tekib tüli, lapse põgenevad sõprade juurde, mees tööle. Alkohol kui pingete leevendaja leiab pereelus järjest tähtsama paiga. Õnneks leiab naine ootamatult endale sobiva töökoha, see tõstab tema enesekindlust, toob pereellu värskendust ja sunnib akoholi tarvitamist kontrollima. Elu keerab tasapisi normaalsetesse rööbastesse, ootamatult hakkavad harvenema lapse unehäired.

Noor hiljuti lahutatud pere, kaheaastane laps, kes elab nädala ema ja teise isa juures. Lahutuse põhjus ületöötanud ja liigselt alkoholi tarvitav mees. Lapse areng olnud seni normis, kuid ootamatult on tekkinud käitumisprobleemid lasteaias, ta lööb, kakleb ja hammustab. Psühholoogiga konsulteerides jõutakse arvamusele, et käitumisprobleemides on süüdi turva- ja kodutunde puudumine ning lapse depressioon ja ebakindlus.

30-aastane hea välimusega mees satub ootamatult haiglasse. Uuringutel selgub, et maksanäitajad on veres väga tugevasti tõusnud, esialgu diagnoosiks alkohoolne hepatiit. See seisund on veel ehk pöörduv, kuid edasisel alkoholi tarvitamisel tekib maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine, pöördumatu muutus. Või hoopiski maksavähk?

Ehk aitab? Loodan, et need näited ehk aitavad pisut paremini mõista, et alkoholi mõjud meie tervisele ja elule on ulatuslikumad ja tõsisemad, kui esmapilgul paistab.

Mida alkohol teeb

• Põhjustab pöördumatu ajukahjustuse, mistõttu kaob tasakaal. Ka täielik alkoholist loobumine ei too enam tagasi normaalset liikumistasakaalu.
• Provotseerib krampe. Kui lõpetada alkoholi tarvitamine, krampe ei teki ja normaalne elukvaliteet jätkub. Kui mitte, lisandub alkoholist tingitud ajukahjustusele krampidest tingitud ajukahjustus, lisaks krambivastase püsiravi vajadus.
• Põhjustab südamerütmihäireid, südame laienemist, vererõhu tõusu ning aju- ja südameinfarktirisk suurenevad.
• Kahjustab maksa, tekib maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine, pöördumatu muutus või koguni maksavähk.