Kasu

Ligi poolteist nädalat tagasi taas riigi omandiks saanud ASi Eesti Raudtee Tapa depoode eesmärk lähiaastail on suurendada töökogust.

Möödunud aastal 130. aastapäeva tähistanud Tapa depoode tulevik on endise direktori Vadim Šabarovi arvates paljutõotav ega sõltu otseselt ASi Eesti Raudtee omanikust. «Turg on meil olemas, tootmisbaas samuti, ettevõte on väga heas seisus, hinnad on kinnitatud, kliendibaas on meil ka. Kui vaadata Tapa depoosid eraldiseisva ettevõttena, siis siin pole omanikul mingit tähtsust,» rääkis ta Virumaa Teatajale.

Firma andmetel on Tapa depood juba praegu vähemalt Balti riikides ning Venemaa loodeosas asuvate depoodega võrreldes efektiivsuselt esimesel kohal. «Me remondime üle kahe vaguni ühe inimese kohta kuus. Kui võtame võrdluseks Läti, Leedu või Peterburi depood, siis kusagil pole sellist korrelatsiooni nagu siin,» selgitas Šabarov ja tõi näiteks Leedu depoo, kus üks inimene remondib kuus 1,2 vagunit.

Transiidi järkjärguline kindel kasv suurendab ka remonti vajavate vagunite ja vedurite hulka. «Tööd on palju, võib öelda, et isegi rohkem kui Tapa depood on praegu võimelised endale võtma.» Riigi kõrval on Tapa depoode suurimateks klientideks vaguniparkide omanikud, mineraalväetiste tootjad ning naftaveoga tegelevad firmad.

Suund selge

Alanud aasta suurimate investeeringutena nimetas Šabarov ühe treipingi remonti, abiruumide ning kütuse- ja energiasüsteemide täiustamist. Sellel aastal algab ka paar aastat tagasi planeeritud uue värvimistsehhi ehitamine. «Praegu tuleb meil vaguneid värvida vanas hoones, mis on päris ebamugav nii logistiliselt kui ka majanduslikult: korda tehtud vagun tuleb viia üle peatee ehk tekitada transiidi jaoks n-ö aken, mis omakorda nõuab aega ja raha.» Uue värvimistsehhi projekteerimine võtab aega kuus kuni kaheksa kuud ning kõige julgemate prognooside järgi saab seda kasutama hakata 2008. aastal.

Kitsaskoht

Tapa depoode endise juhataja Vadim Šabarovi tõdemusel on ettevõtte üks suuremaid probleeme tööjõupuudus. «Eks nii on kõikides suurtes tööstusettevõtetes, et häid töötajaid on raske saada. Eelkõige on meil puudus lukkseppadest ja keevitajatest, kuid ka kõik teised heade kätega inimesed on teretulnud,» kõneles ta ja lisas, et hetkeseis on Tapa depoodes selline, et iga küsija peaks seal oma võimetele vastavat tööd leidma.

Šabarovi sõnul on ühendatud vaguni- ja veduridepood jõudnud sellisesse seisu, kus rohkem tööd olemasolevate seadmete ning inimestega ei ole võimalik teha. «Selleks, et tööde maht suureneks, tuleb meil ka töötajate arvu suurendada,» arvas ta.

Tapa depoosid hakkab ajutiselt kureerima Eesti Raudtee veeremiteenistuse direktor Oskar Kalmus.

Uuesti müüki ei lähe

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar on Postimehele varem öelnud, et ei välista küll ASi Eesti Raudtee jagamist kaheks - infrastruktuuri haldamisega tegelevaks ja kaubavedusid teostavaks firmaks -, kuid selle osalist müümist ta niipea ei usu.

«Ei usu, et keegi Eesti poliitikutest oleks enesetapja, seda võivad mõelda ajakirjanikud,» vastas minister küsimusele, kas mõni poliitiline jõud võiks raudteed uuesti müüma hakata.