Kui veel aasta tagasi võis kinnisvaraspekulant osta kokku kümneid kortereid, küsida isegi Lasnamäe tillukese korteri eest miljoni ja selle vaid tunniga maha müüa, sest ostjad olid järjekorras ootamas, siis 2007. aastaks on olukord muutunud. Värskeimad turuülevaated tõdevad üheselt, et hinnatõusu aeg on läbi saanud ning kinnisvara müügi aeg on pikenenud nii maade-majade kui ka korterite osas. See tähendab, et ostjad on otsa saanud.Siiski pole hindade stabiliseerumine mingi ime, kui arvestada, et Euroopas ei leia teist sellist riiki, kus kinnisvarahinnad oleks tõusnud vähem kui kahe aastaga mitu korda, muutes Eesti maailma kiireima kinnisvarahindade kasvuga riigiks. Kui 2005. aasta lõpu kinnisvarabuumi ajal võisid eestlased end lõhki laenata ja sugulaste majad panti panna, siis nüüdseks on pankade lahkus laenuandmisel kadunud, laenuintressid kerkinud, turg pakkumistesse uppumas ning maksuamet vahendajad sihikule võtnud. Õpetus- ja hoiatussõnu kehvaks investeeringuks muutunud kinnisvara kohta on asunud jagama nii pangad kui valitsus. Kuigi majanduskasv on Eestil võimas, keskmine palk kerkib ning tööd jagub ka pensionäridele ja invaliididele, näitavad kõik märgid, et hinnatõus oli tavakodanikule liiga suur ning võimalused kinnisvara osta kesised. Ka maaklerite kinnitusel tulevad korteriostjad pankadest järjest rohkem eitava vastusega tagasi, mis on ühtlasi teinud kibedaks ka spekulantide elu. 2007. aasta peaks olema rahulik aeg, kus pole oodata enam suuri hinnatõuse, vaid pigem langust. Hinda hakkab mõjutama kvaliteet ja asukoht, mitte pakkumiste defitsiit. Maakler, kes veel mullu oli kuningas, on muutunud taas kinnisvaraostja teenriks. Siiski tuleb tõdeda, et tavakodanikule on kinnisvarahinnad arvestades Eesti palkasid ja elatustaset endiselt kallid. Ainsaks lohutuseks võib kinnisvarabuumi ajal pika ninaga jäänud korteriostjatele olla maksuameti plaan võtta pihtide vahele just 2005. aastal kinnisvara müügi- või vahendustegevusest kasu lõiganud spekulandid, kelle ebaseaduslikest tuludest ka avalikkusele õige pea teada antakse. Maksuameti sellesuunaline töö on vaid kiiduväärt, sest riigil on tuhandetelt sellistelt tehingutelt oodata kopsakat maksuraha. Kuigi tavaline inimene võib spekulante tagantjärele vaid kiruda ning mingit kasu ta nende maksustamisest ei saa, jääb talle siiski rahulolu. |