Reis
 |
Kirjad koju lummavalt Uus-Meremaalt (10)
01.11.2007 12:03
Sirli Kaja
Postimehe lisaleht Reisiextra avaldas Sirli Kaja kirjad Uus-Meremaalt.
|
| |
|
|
Uus-Meremaal on tihti nii, et kui tundub, et nüüd oleme SELLE ära näinud, ilmub uue käänaku tagant veel võrratum paik.
Foto: Sirli Kaja |
|
|
|
|
Esimene kiri, 4. jaanuar
Kia ora, armsad kodused! Kirjutame teile teiselt poolt maakera, vapustava loodusega Uus-Meremaalt. Kia ora tähendab maoori keeles tere.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Sirli
Lammaste koha pealt on teil tõesti õigus. Neid on seal nii 60 miljonit. Kirjaviga siis... Vabandan! ...
gängster
uus-meremaal elab umbes kuus miljonit inimest, aga nagu keegi enne mainis, siis nad ise arvutavad vi...
|
|
Seikleme hääletades lõunasaarel ringi, seljakotid kogu eluks vajalikuga seljas. Soetasime väikese telgi, mis laseb meie meelehärmiks suurema vihma sisse. Vihma sajab isegi südasuvel palju, kõrged mäed tõmbavad sademeid ligi.
Loodus on lihtsalt fantastiline, metsik ja unustamatu. Tihti on nii, et kui tundub, et nüüd oleme SELLE ära näinud, siis ilmub uue käänaku tagant veel võrratum paik. See on maagiliselt kaunis maa ääretult abivalmite asunike ja umbes kuue miljoni lambaga.
Lõpetasime eile 80-kilomeetrise Rees-Darti matkaraja läbimise. Matkahuvilistele on Uus-Meremaa tõeline aare, radasid on eri pikkus- ja raskusastmetega. Meie läbitud rada oli hinnatud kui raskesti läbitav ning seda ta ka oli.
Viie päeva jooksul saime tunda kõiki nelja aastaaega. Kõige hullem oli teine päev, kui lakkamatult sadas ning udu ja pori muutsid raja raskesti läbitavaks. Vahepeal tegime mägede vahel matkamajades kuuma teed, aga kuna riided olid läbimärjad, ei saanudki me enam sooja kehasse.
Ronisime edasi läbi orgude ja üle Alpide ning telkisime sel ööl keset vihmast süngeid mägesid edelweisside ja mägikarikakarde vahel telgis. Hommikul astusime pahkluuni jääkülma vette, panime kuidagimoodi oma vettinud asjad kokku ja kõndisime järgmise lähima matkamajani, kus saime kaminasse tule teha ja asjad ära kuivatada.
Vaated vahelduva loodusega rajal korvasid aga kogu nähtud vaeva ning viienda päeva hommikuks jõudsime raja lõppu, kohakesse nimega Paradise. Eriline paradiis see ei olnud, paar väikest majakest ja muud ei midagi.
Teine kiri, 28. märts
Tere jälle, kallid kodused! Kestab südasuvi, aga ilmad on endiselt ettearvamatud. Oleme hääletanud üle 4000 kilomeetri ning lõunasaarel on peaaegu kõik nähtud. Käisime veel kahel pikemal matkarajal, üks neist oli Abel Tasmani rada, mis kulges 55 kilomeetrit mööda ookeani äärt.
Lahesoppides nägime kivirahnudel ja mereadrul lesimas hülgekolooniaid, nooremad hülged mürasid türkiissinises külmas vees. Läänerannikul ja all lõunas kohtasime haruldast ja ohustatud liiki yellow eyed penguins’e ja merilõvisid, kes liival pikutasid ja aegajalt laisalt möiratasid, kui neile liiga lähedale läksime. Sügavat sõprust meil nendega ei tekkinud, aga saime siiski kenasti läbi.
Taotlesime lühiajalised tööviisad ning plaanime minna põhjasaarele tööd otsima. Algab viljakoristusaeg: valmivad õunad, apelsinid, kiivid, kirsid, oliivid ning nende korjamisel on tarvis seljakotirändurite abiväge. Igal aastal tuuakse ka lähimatelt saartelt, Tongalt ja Samoalt vöörtöölisi sisse, omal maal neil tööd ei jätku.
Kolmas kiri, 20. mai
Ahoi, kullakesed! Kas kujutate ette, et korjasime Napieri lähedal Puketapus kuu ja nädalaga kahe peale kokku 76 tonni õunu!? Raske ehk uskuda, aga nii see oli. Õunakasti mahub 400 kilo õunu ning päevas korjasime seitsme tunniga keskmiselt seitse kasti õunu. Selg oli õhtuks valus ja lihased paisusid iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks.
Tasu töö eest on keskmine, ühe kasti õunte korjamise eest teenisime 30 dollarit ehk 300 krooni. Natuke abiks ikka, nüüd kulub teenitud summa kenasti ära, kuna tiirutame mööda põhjasaart ringi. Saime sõpradelt laenuks väikese üleni grafitit täis hipiauto, kuhu mahutasime tekid-padjad-magamiskotid, iseennast ja kõik muu vajaliku.
Tuleb tõdeda, et looduse ilu poolest teeb lõunasaar põhjasaarele iga kell silmad ette, aga omad võlud on ka sel saarel.
Külastasime võluvat Tongariro rahvusparki, esimene lumi ehtis suurte vulkaanide tippe ning tegime läbi päevase matkaraja Emeraldi järvedeni. Kõndisime suurte vulkaanide Mount Ruapehu ning Mount Ngauruhoe vahelt üles mäkke. Ruapehu on 2797 meetrit kõrgune aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 1996. aastal.
Ngauruhoe ja Tongariro on väiksemad, kuid samuti aktiivsed vulkaanid. Maoorilegendi kohaselt lõi vulkaanilise piirkonna põhjasaarele üleloomulike võimetega vaim Tohunga. Seetõttu on Tongariro rahvuspark maooridele alati palju tähendanud. Ngati Tuwharatoa hõimu inimesed matsid oma pealikke siinsete mägede vahele ning need paigad on maooridele siiani pühad.
Lummav paik põhjasaarel geisrite, kraatrite, väävlilõhna ja soojade järvede-jõgedega on Rotorua. Maapind aurab ning ninna tungib mädamunahaisu meenutav väävlilõhn. Maagiline paik on see mädamunahaisust hoolimata, ujusime soojades vetes, kuigi on juba sügis ja õhutemperatuur väljas madal.
Külastasime Wai-O-Tapu (pühad veed) Thermal Wonderlandi, kus on neoonkollased ja -rohelised ning harilikku värvi järved, milles ulatub veetemperatuur kohati 300 kraadini. Nägime väikseid geisreid ning suurt purskavat Lady Knox geisrit. Looduses purskab geiser iga nelja kuni viie päeva tagant.
Et maailmast kokku tulnud rändurid iga päev seda looduseimet vaadata saaksid, puistatakse teatud kellaajal geisrisse tükike seepi, see lööb segi geisri all olevad kuuma- ja külmaveekanalid ning tekibki kuni 20-meetrine võimas veesammas.
Kuni 1909. aastani oli Lady Knox lihtsalt tavaline keeva veega tiik, kui aga kohalikud Waiotapu vangla vangid tulid sinna riideid pesema, kukkus kellelgi tükike seepi tiiki ning tekkis vägev purse.
Oleme näinud palju rohkem, kui oleksime võinud unistada. Uus-Meremaa on lummav ja vapustav, miljonite imede maa!
Tasub teada
- Uus-Meremaa koosneb kahest suuremast saarest (põhja- ja lõunasaar) ning paljudest väiksematest saartest. See on üks viimaseid inimeste asustatud paiku maakeral.
- Esmaasukad maoorid saabusid Polüneesiast umbes 950 a pärast Kristust. Aastatel 1840–1907 oli Uus-Meremaa Briti koloonia, iseseisvuse saavutas riik 1947. aastal.
- Põlisasukad maoorid moodustavad kümmekond protsenti rahvaarvust. Praegu on Uus-Meremaa edukas riik, mille suurimaks sissetulekuallikaks on turism.
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
Kaebusteraamat
|
