| Seaduse muutmise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusest, teatas ministeerium.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | nipi
Kuna kohustuslikus liikluskindlustuses kindlustatakse ainult niiöelda partner ehk siis õnnetuse tein...
ants metsast
et siis pildituks joonud parm jalgrattal sõidab autole ette, saab vigastada ja võib saada kuni 75000...
|
|
Eelmise aasta juunis jõustus uus liikluskindlustuse direktiiv, millega tehti muudatusi kõikidesse liikluskindlustust reguleerinud ELi õigusaktidesse. Eestis on varakahju puhul hüvitamise piirmääraks hetkel 1,6 miljonit krooni ja isikukahju puhul 5,5 miljonit krooni. See piirmäär kehtib ühe kannatanu kohta ühe kindlustusjuhtumi korral. Eelnõuga tõstetakse kahju hüvitamise piirmäär varakahju puhul 1 miljoni euroni (ca 15 miljonit krooni) ja isikukahju puhul 5 miljoni euroni (ca 78 miljonit krooni). Mõlemad määrad hakkavad kehtima ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kannatanute arvust. Täies ulatuses jõustuvad uued määrad 2012. aasta keskel. Juba täna kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse nii jalakäijale kui ka ratturile isikukahju ka sel juhul, kui nad õnnetuse põhjustamises süüdi olid. Eelnõuga laiendatakse seda kaitset veelgi. Edaspidi hüvitatakse jalakäijatele, ratturitele, rulluisutajatele ja muudele sarnastele liiklejatele lisaks isikukahjule ka varakahju. See on hea uudis ennekõike jalgratturitele, kellele kokkupõrkes sõidukiga hüvitatakse tulevikus ka näiteks rattale tekkinud kahju, sõltumata sellest, kas õnnetuses oli süüdi sõiduk või rattur. Kooskõlastusringile saadetud eelnõus on aga ka selliseid muudatusi, mis ei ole otseselt seotud ELi direktiividega. Nende peamiseks eesmärgiks on parandada liikluskindlustuse seaduse kooskõla võlaõigusseadusega, lihtsustada lepingute sõlmimise ja poliiside väljastamise protseduuri ning lahendada kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud terminoloogilisi ja sõnastuslikke probleeme. Kõige olulisem Euroopa õigusega mitte seotud muudatus on loobumine nõudest, et sõidukijuhil peab paberkandjal poliis alati kaasas olema. Ühtlasi ei pea liikluskindlustuse leping ja poliis enam olema rangelt kirjalikus vormis ning ühtsetele vorminõuetele vastavad. Seega võib edaspidi lepinguid sõlmida ja poliise väljastada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning politsei kontrollib kindlustuskohustuse täitmist e-politsei süsteemi vahendusel liikluskindlustuse registrist. Kuigi juhil ei ole edaspidi enam kohustust poliisi kaasas kanada, on tal siiski alati kohustus enne rooli istumist veenduda, et sõiduki suhtes on kehtiv liikluskindlustuse kate olemas. Eelnõu väljatöötamisel ilmnes vajadus liikluskindlustuse valdkonnaga seonduva seadusandluse põhimõtteliseks korrastamiseks. «Lisaks täna kooskõlastamisele minevale eelnõule oleme seadnud eesmärgiks töötada lähiaastatel välja täiesti uus liikluskindlustuse seadus – tahame pakkuda terviklikke lahendusi mitmetele probleemidele, mida selle eelnõuga otstarbekas lahendada polnud,» märkis rahandusminister Aivar Sõerd. «Pean siin eelkõige silmas liikluskindlustuse lepingu ja kahjude hüvitamise põhimõtete veelgi paremat kooskõla võlaõigusseadusega, mille analüüs vajab rohkem aega, kui uue direktiivi ülevõtmise tähtaeg meile täna võimaldas.» Eelnõu jõustumine on praeguste kavade kohaselt planeeritud 1. jaanuariks 2007.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
