| Sellest ajast peale on müüdud enam kui 200 miljardit laserplaati
üle maailma ja formaat on vaatamata internetist allalaetava muusika laialdasele
levikule jäänud siiani valitsevaks, kirjutab BBC.
CD töötasid koostöös välja Philips ja Sony ning sellest on
kujunenud ka peamine arvutikasutajate salvestusvahend.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Arvamus
Ühe CD plaadi mahutavus ei ole tegelikult üldse oluline.
Üks põhjus miks CD plaat on siiani kestma...
mõhk
kolbale:
ma arvan, et need dvd-d ja muud suured discid kestavad vähemalt sama kaua kui cd-gi.
Seni...
|
|
Maailma esimene CD-formaadis välja
antud heliplaat oli 1982. aastal ilmunud ansambel ABBA album «The Visitor».
CD arendusega seotud Jacques Heemskerki sõnul polnud uue formaadi arenduse alguses
isegi laserit, mis vastaks vajalikele nõuetele. Kõige arenenuma laseri eluiga
küündis sel ajal vaid 100 tunnini.
Ettevõte plaanis Heemskerki sõnul formaati, mis kestaks
vähemalt 20 kuni 25 aastat. «Nii me kujutasime ette, kuigi tundub, et CD kestab märksa
kauem.»
CD-formaadi arendamiseks alustati tööd juba 1979. aastal –
eesmärgiks oli tollal luua plaat, mille peale saaks salvestada tund aega
heli. Seejärel laiendati seda 74 minutini – et mahutada ära kogu Beethoveni 9.
sümfoonia – mis tegi plaadi ka mõõtmetelt veidi suuremaks.
Heemskerki sõnul oli Philipsi jaoks koostöö Sonyga tõeliseks
kultuurišokiks. «Maailm ei olnud nii globaliseerunud nagu praegu. Meie juhtkond
palus meil olla võimalikult avatud ja jagada kõike, sest see oli ainus võimalus
edu saavutada. Kuid meie olime kahtlustavad ja samuti ka nende insenerid. Kuid
mõne päeva jooksul sai selgeks, et me saame koos töötada.»
Esimesed CD-plaadid tulid müügile novembris 1982 ja
põhiliselt oli tegemist klassikalise muusikaga.
Klassikalise muusika austajaid peeti nimelt pop- ja rokkmuusika fännidest jõukamaks ja Philips arvas, et nad on rohkem nõus maksma
kõrget hinda CD-plaatide ja CD-mängijate eest.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
