|
Mehitamata missioon algas Lõuna-Ameerika kirderannikul asuvast Kourou
kosmosebaasist Eesti aja järgi kesköö paiku, vahendas Reuters.
Algselt juba eelmisel nädalal toimuma pidanud starti lükati edasi pärast
seda, kui raketi kiirendite töös avastati anomaalia. Teine stardikatse
jäeti ära esmaspäeval, kui ilmnesid probleemid raketi vesinikumahuti täitmisega.
Eile õnnestus Ariane-5 lõpuks õnnelikult teele saata.
27 minutit pärast õhkutõusmist eraldus raketilt Suurbritannia
kaitseministeeriumi luuresatelliit Skynet 5B, mis hakkab edastama lairiba infot
Briti vägedele ja «sõbralikele» jõududele, teiste seas NATO vägedele, üle kogu
maakera.
Briti relvajõud plaanivad kosmosesse saata kokku kolm Skyneti satelliiti
projekti raames, mis läheb maksma rohkem kui 6 miljardit naela. Eile teele
saadetud 4,7-tonnine aparaat on järjekorras teine ning varustatud ka
segamisvastase süsteemiga, mis takistab vaenulikel jõududel selle tegevust
häirida.
Veel viis minutit hiljem vabanes orbiidile ka Brasiilia
telekommunikatsioonifirmale Embratel kuuluva 4,1-tonnise Star One C1 satelliidi,
mille tegevusraadius katab missiooni direktori Marcelo Lavrado sõnul kogu Lõuna-
ja Kesk-Ameerika ning ulatub osaliselt ka Floridani.
Euroopa Kosmoseagentuuri eestvõttel ehitatud Ariane-5 kanderakett on
võimeline kosmosesse viima kuni 10 tonni raksuseid laste. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
