|
Viljandi vangla viimase direktori Arvo Reediku tulevad konverentsil kõne alla
vangla eri tahud.
«Vangla ei ole ainult karistusasutus, nagu on harjutud arvama. Mida vanglas
tegelikult kõike tehakse, ei teata samuti laialt,» sõnas ta.
Reediku sõnul püüti Viljandis läbi sotsiaalprogrammide noori kinnipeetavaid
eemale tõmmata kuritegevusest ja näidata, et on palju huvitavamaid tegevusi,
muid perspektiive elus.
Viljandi vangla-ajalugu ulatub 1768. aastasse, mil asus tegutsema kohtumaja
Laidoneri platsil. Hiljem arestantide arv suurenes ja ehitati ka uus kohtuhoone,
mistõttu esmastest arestikambritest arenes välja ka suurem kohalik vangla.
Selles viimases eluhoones, kus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal viibis
enamasti sadakond noort süüdimõistetut, olid esimesed kinnipeetavad sees juba
Esimese maailmasõja päevil.
Vangla endised ja viimased töötajad jagavad konverentsil oma mälestusi ja
soovitusi kolleegidele teistest asutustest.
Teisalt tähistatakse konverentsiga Viljandi vangla, Kuriteoennetuse
sihtasutuse ja Harju maakohtu kriminaalhooldusosakonna kolmeaastase
koostööprojekti lõppemist Euroopa Liigu algatuse EQUAL raames.
Projekti raames said paljud noored vangid ja kriminaalhooldusalused läbida
pilootprogramme, mille abil töötati välja vahendeid nende paremaks sulandamiseks
normaalsesse ühiskonnaellu.
Nendeks olid näiteks autojuhikoolitus vanglas, käsitöökoda vaipade
valmistamiseks, arvutiõpe ja regulaarsed töökasvatuslik-sportlikud tegevused
väljaspool vangla müüre.
Avalikkusele tutvustatakse ka Viljandi vangla ajalugu käsitlevat trükist,
üles on seatud näitus vanglas valmistatud vaipadest ja mitmekülgne
fotoringvaade.
Edaspidi saadetakse noored kinnipeetud Viru vanglasse, kus selleks on rajatud
eraldi osakond.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
