Täiendatud kell 20.30 — lisatud video!
Venemaa transpordiminsiteerium saatis täna Eestile kaks faksi, milles põhjendatakse Narva sillale piirangute kehtestamist ja palutakse, et Eesti võtaks ette samasugused sammud.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust ütles Postimees Online’ile, et maanteeameti peadirektor sai Venemaalt kaks faksi, mis näisid olevat Eestisse saadetud kirjade koopiad – kumbki ametlik kiri pole Eesti ametkonnani aga veel jõudnud.

Tema sõnul räägitakse esimeses kirjas, et Venemaa eksperdid tegid 8. mail sillale ülevaatuse ja selle käigus ilmnesid teatud defektid, mistõttu soovitasid Venemaa eksperdid sillale piirangud määrata.

Viidatud kirjas öeldi, et ekspertide hinnangul peaks silla kandepiirang olema 13 tonni, autod ei tohiks sellel liikuda kiiremini kui 10 kilomeetrit tunnis ja distants sõidukite vahel peaks olema vähemalt 20 meetrit.

«See on nende soovitus. Nad on ka teadlikud ka Eesti tehtud uuringutest ja soovivad nende materjaliga tutvuda,» lisas Puust.

Teises kirjas viidatakse reedesele kirjale ja teatatakse, et piirangud viidi sisse 11. mail. Samuti palutakse Eesti ametkonnal tarvitusele võtta samasugused piirangud. Lisaks peaks maanteeamet massimeedia abil piirangutest teavitama sõidukijuhte ja paigaldama vastavad liiklusmärgid.

Maanteeameti peadirektori asetäitja sõnul saab maanteeamet sillale piiranguid määrates lähtuda tehnilistest näitajatest ja Eesti uuringud väidavad, et sillal võivad sõita kuni 41 tonni kaaluvad sõidukid.

«Vene pool viitas ühepäevasele ülevaatusele, kuid visuaalse vaatluse alusel pole selliseid arvutusi teha võimalik. Lisaks said nad uurida vaid poolt silda,» selgitas Puust.

Venemaa ametnikud tegid ettepaneku kohtuda lähiajal Ivangorodis, et olukorda arutada. Viimaseks võimalikuks kohtumise päevaks pakuti 20. maid.

Puusti sõnul on pakutud kuupäev liialt varajane, sest Venemaale sõiduks on vaja kutset ja viisat ning nii kiiresti pole võimalik midagi korraldada.

«Me kindlasti vastame nende kirjale, kuid millal kohtumine teoks saab, seda ei tea,» lisas ta.

Puust lisas, et 2005. aastal tehtud põhjalikku uuringut ei soovi Eesti Venemaale saata, pigem sobiks kohtumine, kus mõlemad pooled saaks ühise laua taga enda tehtud uuringuid ja arvutusi tutvustada.