Too
 |
Mida õpivad välismaa poisid-tüdrukud tööõpetuse tunnis? 15.05.2007 00:01
|
|
Hille Aunver, Risti põhikooli projektikoordinaator:
Ühes 5. klassi tööõpetuse tunnis olin just lõpetanud ülevaate V-IX klassi teemadest, kui üks terane tüdruk küsis minult küsimuse, mis mind pikaks ajaks vaevama jäi: «Õpetaja, miks toidu tegemist ja õmblemist õpivad ainult tüdrukud, aga poisid tegelevad puutööga? Kas teiste maade koolides õpitakse samamoodi?»
Jäin mõttesse... Et meil asjad on nii seatud, tuleneb ilmselt ajaloolisest meeste-naiste tööde jaotusest. Aga kuidas on lood põhikooli tööõpetusega teistes Euroopa riikides? Üht-teist olin siit-sealt kuulnud, ent teadmised olid pinnapealsed.
Olin kolleegidelt korduvalt kuulnud põnevatest rahvusvahelistest hariduskoostööprojektidest. Socrates Eesti büroo koduleheküljelt leidsingi vajaliku info ja peagi pakuti võimalust osaleda rahvusvahelisel kontaktseminaril Tallinnas. Siit edasi läks kõik nagu lepase reega.
Seminarilt leidsin sarnaste huvidega partnerkoolid Austriast, Hollandist ja Prantsusmaalt, kellega koos poole aasta jooksul projekti koostasime. Pealkirjaks sai «Milline on elu?» ning töö pidi hõlmama küsimusi ja vastuseid, mida 12–16-aastased noored üksteise koolielu ja kooliväliste tegevuste kohta teada tahavad.
Projektitööd tehakse õppetöösse integreerituna ning kuna kogu info vahetatakse inglise keeles ja interneti vahendusel, aitab see kaasa ka võõrkeele ja arvutiõpetuse õppimisele. Projektitöös osalevad V–IX klassi õpilased.
Projekti käivitamiseks korraldasime 2006. aasta oktoobris Risti põhikoolis partnerkoolide õpetajate projektikoosoleku. Kahe pingelise tööpäevaga said tööülesanded jagatud ning esimese aasta tegevuskava kirja pandud.
Õpilastevaheline suhtlemine algas e-posti aadresside vahetamisest, kuhu lisati ka enda lühitutvustus, et oleks lihtsam sobivat kirjasõpra leida. Kui keelega hätta jäädi, ei kõheldud õpetajalt abi küsimast.
Esimeseks teemaks, mida koolides uurisime ja üksteisele filmi kaudu tutvustasime, oli «Jõulud minevikus ja tänapäeval». Selles töös aitasid õpilasi ka lapsevanemad.
Kevad algas aga kolmel meie kooli õpetajal projektikoosolekul Prantsusmaa koolis.
Planeerisime kahe järgneva aasta tegevusi ja õpilaste kohtumisi. Olime kutsutud linnapea vastuvõtule, tutvusime kohalike ajaloomälestiste ja väikeettevõtlusega, külastasime Põhja-Prantsusmaa maalilist rannikuala.
Koolilõuna valmistasid ja serveerisid meile aga toitlustamiskallakuga klassi tüdrukud-poisid – sain vastuse küsimusele, kuidas on korraldatud tööõpetuse tunnid Prantsusmaa koolis. Peagi on mul võimalus küsida sama küsimust Hollandi ja Austria koolides. |
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
 |
|
 |
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja |
Õisi täis rõdukast või ampel kaunistab kodu  Kuigi ilmad pole veel kuigi lillesõbralikud, tekib
roheluse tärgates soov kodu ja ümbrust lilledega kaunistada. Taimi, mis sobivad
hästi rõdu– või aknakasti ja amplitesse, leiab suures valikus lillepoodidest ja
kindlasti Türi lillelaadalt.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
 |
|
 |
Foto: Sille Annuk |
Pesupulbri võib asendada magnetitega  Aastatega on keskkond muutunud ja põhiliselt pahemuse
poole. Inimeste teadlikkus ei jõua järele nende otseselt või kaudselt
põhjustatud tegevustele, mis õõnestavad kõige elava jalgealust ja sunnivad
ökosüsteemi üha kahjulikemate tulemustega kohanema.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Toomas Huik |
Muuga haisutase kompab piiri  Aasta kestnud ja üle miljoni krooni maksnud keskkonnaministeeriumi tellitud
õhusaaste uuring Muuga piirkonnas selgitas, et kõikidest terminalidest leviva
haisu liitmisel jääb tulemus napilt alla ohtliku piiri.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Peeter Langovits |
Bravocomi telefonile helistamise hind kargas lakke  Tele2 ja EMT klientidel tasub enne helistamist hoolega kontrollida, mis
võrgus number asub, sest pärast kõnet Bravocomi ootab ees soolane arve -
veebruarist alates kehtib nii Tele2st kui ka EMTst Bravocomi võrku helistades
ühtne minutihind – 4.50.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|