|
Usun, et esimest korda Prantsusmaale sattunud eestlast on nii mõnigi kord
tabanud üllatus, kui kohalikega einestades ei asuta pärast praadi torditüki
kallale, vaid lauda tuuakse hoopiski taldrik juustuvalikuga. Kuidas seda juustu
siis nüüd süüagi – meil käib see ju rohkem võileiva peale...
Igas riigis omad kombed.
Prantslase klassikaline pidulikum söögikord koosneb viiest käigust.
Loomulikult peab selleks olema aega ning tavaline argilõuna piirdubki tihti vaid
murdosaga sellest. Kui aga korralik prantslane ootab lõuna- või õhtusöögiks koju
külalisi, planeerib ta ilmtingimata viis söögikäiku.
Prae järel juust
Toidurituaal algab isu ergutava aperitiiviga, mida prantslased kutsuvad
omavahel apéro’ks. Tavaliselt pakutakse enne suuremat söömingut väikesi
suupisteid, kartulikrõpse, pähkleid, oliive vms. Ja muidugi sõltuvalt maitsest
mõnd alkohoolset jooki.
Apéro on ka omamoodi meelelahutuslik osa, mis annab kokale aega kõik kenasti
valmis sättida ja külalistele võimaluse seltskondlikku vestlust alustada. Lauda
istutakse alles külmaks eelroaks või supiks.
Sellele järgneb pearoog ehk praad – enamasti kala, looma- või linnuliha
lisanditega. Seejuures värsket salatit nagu meil kombeks, pearoa juurde ei
pakuta. Köögiviljadeta toidukord siiski ei kulge, kuid need on reeglina
aurutatud või grillitud. Mõnikord ka keedetud või hautatud – seda vaid siis, kui
laual on traditsioonilisemad talupojatoidud nagu vorstid või ühepajatoit.
Toorelt köögivilju prae kõrvale ei anta.
Mina ei ole oma värskest tomatisalatist tahtnud loobuda ja nii tekitangi
aeg-ajalt kummastust, kui võõrustajana prae juurde ka tomatid välja otsin.
Värske (roheline) salat on aga tavaliselt eelroaks või järgneb pearoale,
käies kohustusliku juustutaldriku juurde. Seejuures on salatisegusid ja -sorte
kümneid.
Pärast juustuvalikut pakutakse magustoitu ja lõpetuseks kohvi, mille kõrvale
käivad küpsised või väike šokolaad.
Saiakirg ja kraanivesi
Ka prantslaste pikk sai ja nende saiaarmastus on legendaarsed.
Laualt saia puudumist võib pidada peaaegu et pidusöögi läbikukkumiseks ja süü
potsatab suure kivina võõrustaja kapsaaeda. Muuseas, ise nimetavad nad seda saia
lei-vaks – samas pole see alati puhtast nisujahust valge küpsetis. On erinevaid
saiavariante – meie maitsemeelele sobib juustukõrvaseks sepikuga sarnanev ja
puhtast nisusaiast tunduvalt muhedam «tradition».
Eestlasele harjumuspärase musta leiva leidmisega on tükk tegu – isegi kohalik
rukkileiva variant meenutab rohkem sepiksaia. Õnneks leidub tublisid kaupmehi,
kes impordivad minusugustele «protestantlikele barbaritele Saksamaalt» siiski
natuke paremat tumedat rukkileiba.
Samamoodi on õhtusöögilaual alati vett ja veini.
Kui ühe veinimargi asemel teist jooma hakatakse, peab olema tähelepanelik.
Kui erinevatele veinidele pole eri klaase pandud, tuleb veiniklaas kindlasti
veega puhtaks loputada. Vastasel korral tabate enesel hämmeldunud pilke: kahe
veini segamine on suur barbaarsus, millega on nõrganärvilisemaid prantslasi
lõbus õrritada. Eriti siis, kui veini kallata klaasi jäänud imepisikesele
šampanjatilgale.
Ka vesi ei tohi laualt puududa. Igas kohvikus-restoraniski tuuakse caraf
d’eau ehk karahvinitäis vett lauda tasuta, rääkimata kodusest söögikorrast. See
tasuta vesi tuleb kraanist, ent kraanivee kvaliteet olevat kõiksugu instituutide
andmetel võrdväärne pudeliveega.
Mitte ainult kehakinnitus
Muidugi on söögilauas oluline roll võõrustajal-perenaisel, kes lisaks
toidukäikude korraldamisele peab ka kutsutute meelt lahutama. Tema on see, kes
vastutab vestluse ülevalhoidmise eest, sest vaikus lauas valmistab prantslastele
erilist piinlikkust. Voolav seltskondlik vestlus lauas on sama oluline kui toit,
kui mitte olulisemgi. Õhtusöögid ongi eelkõige seltskondliku läbikäimise vorm,
mitte kehakinnitus.
Külaliste rolliks on aga lõbutsemise kõrval ka perenaist õhtusöögi ajal
kiita.«Kui maitsev quiche!», «Lõhe on väga hõrk! See teie kastme retsept on
fantastiline!» jne.
Omaette nurgas nohistamist, vaikselt suu puhtaks pühkimist ja komplimentideta
lauast lahkumist peetakse matslikkuseks. Pärast sellist fopaad väheneb võimalus
saada kutseid järgmistele söömingutele märgatavalt. Seda vaatamata vahetevahel
lausa naeruväärsena tunduvale olukorrale, kui tuleb taevani kiita poest ostetud
valmis sügavkülmarooga.
Ent mängu tuleb kaasa mängida. |