|
Teadlaste sõnul on tavalised naharakud võimelised muutuma karvanääpsu
tüvirakkudeks, mis toob kaasa uute juuksekarvade moodustumise, vahendab
Lenta.Ru.
Sellise protsessi suutsid teadlased fikseerida hiirte puhul, kuid lisaks on
alust arvata, et samasugused võimed on ka inimrakkudel.
Pensilvannia ülikooli meditsiinikooli teadlased tegid sellise avastuse naha
taastumismehhanisme käsitleva uuringu käigus.
Teadlased märkasid, et haavade kinnikasvamisel aktiveeruvad loomadel mõnedes
epidermise rakkudes geenid, mis on iseloomulikud karvanääpsu tüvirakkudele. Need
rakkud moodustasid tõesti juuksefolliikuleid, mis annavad alguse uutele
juuksekarvadele.
Seda märgati igas eas loomade puhul, kuigi eakamatel hiirtel olid uued karvad
kaotanud pigmendi. Teadlased tuvastasid ka Wnt-nimelise proteiini, mis võttis
samuti osa naharakkude taastumisest. Selle aine mõjul suurenes hiirte uue
karvastiku paksus võrreldes tavaliste närilistega ligi kahekordselt.
Teadlased loodavad, et analoogsete protsesside esilekutsumine
inimrakkudes ei tohiks olla kuigi keeruline. Uuringu juhtivautori George
Kostarelise sõnul fikseeriti uute karvanääpsude moodustumise protsess nii
loomadel kui ka inimestel veel 1950. aastatel läbi viidud uuringute käigus. Kuid
siis ei leidnud need andmed praktilist rakendust, kuna andmeid omanud teadlasi
huvitas tollal eelkõige naha taastumisvõime.
Et kutsuda esile uute karvade moodustumist, läheks vaja peanaha epidermise
ülemise kihi eemaldust, mis on analoogne pinnapealsete kortsude ja armide
eemaldamise protseduuriga. Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
