Tervis

Vähki on võimalik ennetada ka pidevalt oma tervist jälgides, kõrgenenud riskiga naiste puhul tuleks aga lisaks sagedasele tervisekontrollile mõelda ka meditsiinilisele sekkumisele, et vältida rinnavähi teket.

VIIMASED KOMMENTAARID lea vahter Too kõiksuse  laps. Kunagi võis  Tallinnas majaseintelt  lugeda: HAIGUSTE RAVI  KONTROLLITUD. Siit  kir... Kõiksuse laps nii kummaline kui see  ka pole aitab  rinnavähki või  munasarja vähki ära  hoida paprika ja  punana pipra... Teised kommentaarid

Meeste hulgas on rinnavähk väga harva esinev haigus, mida eelkõige tuleks seostada geneetilise eelsoodumusega. Vähki, ka rinnavähki haigestumise tõenäosus kasvab koos vanusega. Alla 40-aastaste naiste seas esineb rinnavähki harva.

Vigane geen toob vähi

Rinnavähki haigestumine on suurem arenenud riikides ning eelkõige kõrgema elatustasemega naiste seas. Lisaks tõstavad selle haiguse riski rasvarikas toit, liigne alkoholitarbimine, varajane menstruatsioonide algus (enne 12. eluaastat) ning varajane menopaus (enne 30. eluaastat).

Umbes kümnel protsendil rinnavähiga patsientidest esineb perekondlik eelsoodumus. Sellistel puhkudel on rinnavähki (ja ka munasarjavähki) haigestunud naised vähemalt kahest järjestikusest põlvkonnast – näiteks ema ja vanaema (emaema), ning ühel neist on vähk avastatud enne 50. eluaastat.

Peamiseks pärilikku rinnavähki tekitavaks faktoriks on muutused BRCA1 (BReast CAncer 1) geenis. Vigase geeni kandjatel on elu jooksul risk haigestuda rinnavähki kuni 85 protsenti ning munasarjavähki kuni 60 protsenti. Vigase geeni kandjad annavad selle oma lastele edasi 50-protsendilise tõenäosusega.

Varakult kontrolli

Samuti viitavad BRCA geeni muutustele varajane rinnavähk – selle teke enne 50. eluaastat –, rinnavähk mõlemas rinnas, rinnavähk ja munasarjavähk ühel ja samal naisel, rinnavähi ja/või munasarjavähi esinemine läbi mitme põlvkonna. Meestel seostatakse BRCA geeni mutatsiooni perekondliku eesnäärmevähiga ja suurema riskiga haigestuda kõhunäärmevähki.

Kui veresugulaste hulgas on esinenud mitu rinnavähijuhtu ning lisaks veel munasarjavähki, oleks õige pöörduda spetsialisti poole, et selgitada välja perekondliku vähi olemasolu. Eestis on juba võimalik teha geenitesti, mis 90-protsendilise tõenäosusega selgitab välja BRCA1 geenimutatsiooni.

Lisaks on käimas vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse korraldatav teadusuuring, millega uuritakse läbi kogu BRCA1 geen perekondliku rinna- ja/või munasarjavähi kahtlusega patsientidel.

Kõrgenenud riskirühma kuuluvad naised (mitu rinnavähi ja/või munasarjavähi juhtu veresugulaste seas, BRCA geenimutatsiooni kandjad) peaksid alustama arsti juures kontrollis käimist juba 25. eluaastast.

Samuti tuleks laste saamine ette võtta enne 35. eluaastat. BRCA geenimutatsiooni kandvad naised saavad spetsialistilt kindlad soovitused rinnavähki ja munasarjavähki haigestumise ennetamiseks, samuti otsustatakse, millal ja kuidas alustada meditsiinilise sekkumisega.

Seni on BRCA geeni muutuste avastamine ja sellest tulenevate õigeaegsete ja regulaarsete tervisekontrollide korraldamine ning teatud juhtudel ka meditsiiniline sekkumine ainuke efektiivne rinnavähki ennetav meetod.

Mitmed uuringud eri riikides on näidanud, et naised, kelle suguvõsas esineb palju rinna- ja/või munasarjavähki ning kellel selgubki pärilik geenimuutus, järgivad korralikult regulaarset tervisekontrolli ning tänu sellele vabanevad nad pidevast ärevusest ja hirmust rinnavähi ees. Need naised teavad oma riski ning ka seda, et vähki haigestumist on võimalik ära hoida.

Kus tehakse uuringuid:

• 2007. aastal kutsutakse uuringutele ravikindlustusega naisi sünniaastaga 1950, 1953, 1954, 1955, 1957 ja 1947

Eestis tehakse mammograafilisi uuringuid:

• Tartus onkoloogiahaiglas Vallikraavi 10

• Tallinnas PERH onkoloogiakeskuses Hiiu 44 ja O/Ü Mammograaf, Sütiste 17

• Pärnu haiglas Ristiku 1

• Ida-Viru keskhaiglas Ravi 10

Mammograafibuss peatub:

• 16. juuli – 3. august Saaremaal

• 13.– 31. august Haapsalus

• 3.–21. september Paides

• 24. september – 2. november Rakveres

Allikas: www.cancer.ee

Kuidas uuritakse rindu:

Eneseuuring

• Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, kindlasti kõrge riskiga naised. Seda on soovitatav teha üks kord kuus kindlal päeval, parim aeg on seitse päeva pärast menstruatsiooni algust.

• Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega; nahk on sile ja ühtlane; nahk ja rinnanibud on tavalist värvi; ega ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist; kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole; ega kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud.

• Mõlemat rinda kombatakse sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Läbi kombatakse kogu rind ja kaenlaalune.

> Loe edasi