Kunagise Pärnu elamuehituskombinaadi varad, sealhulgas Raba ujula omandanud
AS Pärnu EEK projektijuht Jaanus Saar on Raba ujulakompleksi päästmiseks ja
sellele uue funktsiooni andmiseks pidanud alates eelmise aasta novembrist
läbirääkimisi nii Pärnu linnavalitsuse kui ministeeriumidega,
kirjutab Pärnu Postimees.
Saar on teinud taustauuringuid, et leida tervisekeskuse rajamiseks raha
Euroopa toetusfondidestki.
Ujulast võiks saada rehabilitatsioonikeskus
Saar on pakkunud välja tulevikuvisiooni, mis näeb ette võtta kasutusele seni
rakenduseta 2/3 kogu ujula hoonekompleksist ning luua selle baasil Pärnusse
rehabilitatsiooni- ja hooldekeskus. Eriettevalmistusega spetsialistide meeskond
pakuks seal puudega ning erikohtlemist vajavatele inimestele igapäevahooldust ja
rehabilitatsiooniteenuseid. Samal ajal säiliks ujula koolide ujumise algõpetuse
baasina.
Saar on leidnud kinnitust, et tema plaan on perspektiivne. Selle
tutvustamiseks ja hinnangu saamiseks on ta kohtunud maavalitsuse sotsiaalnõuniku
Epp Kloostriga, Pärnumaa arengu- ja planeeringute osakonna juhataja Enn
Bernhardiga, Pärnumaa pensioniameti direktori Tiina Männikuga,
sotsiaalministeeriumi asekantsleri Riho Rahuojaga. Kõik ametnikud on avaldanud
rehabiliteerimiskeskuse loomisele toetust.
Küsimust on arutatud ümarlauanõupidamisel abilinnapea Vambo Talu juures, kus
räägiti isegi edasiseks tööks sihtasutuse loomisest, mis peaks kulutama umbes 23
miljoni kroonisest investeeringust vaid 15 protsenti, sest ülejäänu kataks
tõenäoliselt euroraha.
«Olen kohtunud mitmel korral selles küsimuses Pärnu haigla taastusravi
osakonna juhataja Kaja Elsteiniga,» kinnitab Saar. Elstein on seisukohal, et osa
haiglas pakutavast rehabilitatsiooniteenusest võiks viia loodavasse keskusesse.
Elsteini kui oma ala asjatundja sõnum linnavalitsuse ümarlaual oli ühene:
sellise teenuse järele on väga suur nõudlus, on ka raha, millega teenuse eest
tasuda, kuid Eestis puudub sellise suunaga rehabilitatsioonikeskus. «Kui seda ei
tee meie, teeb selle varsti keegi teine,» kinnitas ta. Ometi on Pärnu Eesti
kuurordi- ja taastusravi pealinn ning siin on spetsialistid.
«Pärnust viiakse insuldi üle elanud patsiente Haapsalu
rehabilitatsioonikeskusesse, seal on isegi järjekorrad, aga meie linnas
suunatakse rahasumma, mille eest võiks ujulakompleksi ära osta, kesklinna
kahtlase väärtusega liuvälja rajamisse,» arutles eluaegne spordimees Saar.
Asi seisab raha taga
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja ütles, et Saare
ideel on perspektiivi, pealegi on riik sotsiaalvaldkonda suunatavat rahasummat
suurendanud. Eestis on ligikaudu 60 rehabilitatsiooniteenust osutavat ettevõtet
ja Rahuoja jutu järgi tuleb konkurents kasuks.
Asekantsleri selgitust mööda peaks kohalik omavalitsus esmalt võtma
initsiatiivi ja asutama vähemalt viieliikmelise sihtasutuse, mis koostaks
äriplaani ja taotleks rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks litsentsi. Seejärel
tuleks alustada finantsallikate otsimist ja hoone remonti.
Raba ujula rehabilitatsioonikeskuseks ümberehitamise rahastamise osas oli
Rahuoja kindel, et sotsiaalministeeriumil selleks eelarvelisi vahendeid ei ole.
«Kui selline keskus loodaks, peaks seda finantseerima kohalik omavalitsus.
Ministeeriumi poolt kinnitan, et kompleksi valmimisel oleme huvitatud sealt
rehabilitatsiooniteenust ostma,» kinnitas asekantsler.
Pärnu linnavolikogu liige ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Asso Kommer oli
Saare ettepanekutest ja plaanidest vaid põgusalt kuulnud. Ta avaldas arvamust,
et linnal on oma rehabilitatsioonikeskust vaja, kuid probleem seisneb rahas.
«Ujula linnale ostmine ja hoone ümberehitamine - see on mahukas
investeering,» arvas Kommer. Linna eelarves selleks raha ette nähtud ei ole.
«Pealegi peaks linn rehabilitatsioonikeskuse valmimise järel hakkama seda
doteerima, mis omakorda nõuab raha, ja sedagi pole,» ütles linnavolinik.
Kommer märkis, et linnas on küllalt sanatooriume, mis võiksid olemasolevaid
lepinguid haigekassaga mahukamaks muuta ja hakata intensiivsemalt tegelema
rehabilitatsiooniteenuse osutamisega. Linnavolinikuna tajuvat Kommer probleemi
tõsidust ja on nõus kokku kutsuma ümarlaua, kus osaleksid linna- ja maavalitsuse
ning praeguse omaniku esindajad. Kommer lubas, et ümarlaua otsused jõuavad tema
vahendusel volikogusse.
Maavalitsuse sotsiaalnõunik Epp Klooster on samuti arvamusel, et tegemist on
perspektiivse, kuid kuluka ettevõtmisega, ometi võiks see tulevikus olla
üle-eestiliseks eeskujuks. Probleem seisneb projekti rahastamise taga. Klooster
on kindel, et ujulakompleksi tuleviku üle peab otsustama linnavalitsus.
Pärnu abilinnapea Vambo Talu kommenteeris Raba ujulaga seonduvat, et linn ei
ole ujulat unustanud. Ka sel aastal on selle käigushoidmiseks eraldatud
linnaeelarvest 250 000 krooni.
> Loe edasi |