Värskest SEB Grupi Põhjamaade majandusülevaatest (Nordic Outlook) võib lugeda, et tehnoloogiline edenemine, üleilmastumine ja usaldusväärne rahapoliitika on tõstnud maailma majanduskasvu viimase 35 aasta kõrgeimale tasemele.

Madalad intressimäärad on kergitanud varade hindu ja kasumi osakaal rahvatulus on jõudnud viimaste kümnendite rekordkõrgusele.

Majandustsükli kaugeimas faasis asub kahtlemata USA, mille majanduskasv langeb meie prognoosi järgi 2006. aasta 3,3 protsendilt selle aasta 1,9 protsendini. Ent madal töötuse määr ja jätkuv hinnasurve hoiavad Föderaalreservi valvel. Niipea kui aeglustuva majanduskasvu mõju jõuab tööturule, alandab keskpank oma baasintressi.

Meie arvates langetab Bernanke intressi esimest korda selle aasta lõpus ja siis 2008. aasta alguses veel kaks korda. 2008. aasta lõpus on USA keskpanga baasintress seega 4,5 protsenti. Kuigi tootmisvõimsuste nappus avaldab mõju ka Aasia majanduskasvule, jääb see eurotsooni kõrval lähimateks aastateks maailma majanduse peamiseks juhtveduriks.

Jaapanit endiselt kummitav deflatsioonirisk sunnib nende keskpanka jätkuvale ettevaatlikkusele, mistõttu me ei usu, et sealne baasintress tõuseks 2008. aasta lõpuks üle 1,0 protsendi (praeguselt 0,5 protsendilt).

Hiina keskpank on oma juhtintressi tõstnud 2004. aasta lõpu 5,3 protsendilt 6,4 protsendile. Võib arvata, et tõstmistsükkel jätkub ning et lisaks intressile kasutab keskpank teisi rahapoliitilisi meetmeid (kohustusliku reservimäära tõstmist).

Kuigi kiiresti kasvavas eurotsoonis hoiavad esialgu inflatsioonisurvet tagasi vabad tootmisvõimsused ja tugevnev valuuta, jätkab ka Euroopa Keskpank intresside tõstmist. Erilist ohtu näeb keskpank rahaagregaatide liigkiires kasvus. Meie prognoosi järgi tõstab keskpank baasintressi sügisel 4,25 protsendini, kuhu see jääb seejärel 2008. aasta lõpuni.

Põhjamaade keskpankade käitumist määrab järjest enam tugevnev hinnasurve ja kuhjuvad pinged tööturul. On arvata, et Riksbank tõstab sel aastal intresse veel kolm korda ning jõuab detsembriks 4,0 protsendini. 2008. aastal järgneb veel kolm kergitamist ning 2008. aasta lõpus on Rootsi keskpanga juhtintress 4,75 protsenti. Veel 2006. aasta alguses oli see vaid 1,5 protsenti.

Niisiis, ülemaailmsel tasandil muutub rahapoliitika kasvu soodustavast neutraalseks ning enamikul juhtudel neutraalsest kasvu pidurdavaks. Föderaalreserv rakendab juba praegu kasvu kammitsevat rahapoliitikat, 2007. aasta lõpuks jõuab samasse järku Euroopa Keskpank ning 2008. aastal ka Riksbank.

Balti riikide kohta märgitakse Põhjamaade majandusülevaates järgmist: «Läti ja Eesti näitavad jätkuvalt selgeid ülekuumenemise tundemärke: kiiret laenukasvu ja kõrget inflatsiooni. Läti on asunud karmistama oma eelarvepoliitikat, kuid mõlema riigi rahapoliitikat sulustab fikseeritud valuutakurss. Sedamööda, kuidas välisomanduses olevad pangad vähendavad laenamist, hakkab kasv aeglaselt langema, kuid järsk majanduslangus jääb selgeks ohuks. Leedu näitab veidi tasakaalustatumat majanduskasvu.»