Postimees Neljapev
 «  17.mai 2007  » 
На русском 
Gallup
Kas küberrünnakud mõjutasid teie elu? (1243)
Jah, eriti lehelugemisel
 32.90%
Jah, eriti pangaga suhtlemisel
 10.30%
Jah, mõnel muul moel
 7.32%
Ei
 49.48%
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
Blogid
 Esileht > Majandus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Kalakasvatuskeskus laseb jõgedesse lõhe ja meriforelli
15.05.2007 10:22


Põlula kalakasvatuskeskus on tänavu juba asustanud Põhja-Eesti jõgedesse tuhandeid lõhe ja meriforelli noorkalu, kuid üheaastaste meriforellide jõgedesse viimine on veel ees.

 
Näiteks Tallinna külje all Jägala jõel, kus neli aastat tagasi taastati vana Linnamäe hüdrojaam, ei ole lõhel enam võimalik kudema pääseda.
Foto: Raigo Pajula

«Aprilli teisel poolel ja maikuu alguses asustas Põlula kalakasvatuskeskus Põhja-Eesti jõgedesse 51 000 kaheaastast ja 89 000 üheaastast lõhe noorkala, samuti on jõkke viidud 6700 kaheaastast meriforelli,» teatas Põlula kalakasvatuskeskuse juhataja asetäitja Ene Saadre.

Töö jätkub tema sõnul lähiajal üheaastaste meriforellide jõgedesse viimisega.

Keskus hakkas noorkalu kasvatama ja vette laskma alates 1997. aastast. Asustamiste abil püüavad nad suurendada kalade arvukust nendes jõgedes, kus on kunagi olnud elujõulised asurkonnad, mis aga inimtegevuse tagajärjel on kadunud või jäänud väga väikeseks. Soovitusi asustamisjõgede valikuks annavad Saadre mereinstituudi teadlased.

Vee kvaliteet Eesti jõgedes on viimastel aastatel paranenud, see on üheks eelduseks, et hakkavad kujunema ka iseseisvalt paljunemisvõimelised kalapopulatsioonid.

Näiteks uuringute andmetel on Eestis seni säilinud Kunda ja Keila jõgede lõhede geneetiline kvaliteet üks parimatest Läänemeres. Kuni kalade asurkonnad aga ise ei suuda kestma jääda, seni aitab nende arvukust hoida ja suurendada Põlula kalakasvatuskeskus.

Lõhe ja meriforelli noorkalu lastakse jõgedesse peamiselt ühe- ja kaheaastastena. Suurem osa lõhedest on selles vanuses laskumisstaadiumis, mis tähendab, et peagi pärast asustamist siirduvad nad jõest merre toitumisrändele. Suguküpsuse saabudes tulevad ellujäänud kalad sügiseti tagasi oma sünni- või asustamisjõkke kudema. Kuigi on ka eksimisi, tunnevad nad tavaliselt oma kodujõe ära erilise lõhnamälu abil.

Tänavu asustatud kaladest oli 5800 isendit märgistatud individuaalmärgisega, mis sisaldab numbrit, tagastusaadressi ning juhendit.

«Igal aastal korraldab kalakasvatuskeskus kaluritele märgistamist tutvustava seminari, et nad teaksid väljapüütud kalade kalamärgiseid meile tagastada,» ütles Saadre, kelle sõnul saab kalamärgiste abil andmeid kalade toitumisrännete kohta.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Põlula kalakasvatuskeskus on Eestis ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik kalakasvandus. Keskuse ülesanneteks on külmaveeliste kalade, eeskätt lõhilaste noorjärkude kasvatamine Põhja-Eesti vete kalavarude taastamiseks.

Toimetas PM Online

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  

  Hiljem samal teemal:

Hoogsalt kudev meriforell hukkub röövpüüdjate võrkudes (7)
2007-11-08 22:23


Gallup
Kas küberrünnakud mõjutasid teie elu? (1243)
Jah, eriti lehelugemisel
 32.90%
Jah, eriti pangaga suhtlemisel
 10.30%
Jah, mõnel muul moel
 7.32%
Ei
 49.48%

Arvamusplats


Tarbija24


Elu


 
Elu
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Majandus
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
20:59 Riigikantselei residentside hind tõusis enampakkumisel ligi 20 miljonit krooni

17:35 Uued juuksed saab kasvatada naharakkudest

15:31 Alfa 8C Competizione on testimisel Nürburgringil
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed