|
2006. aastal kuulutati Eestis välja 352 ettevõtte maksejõuetus. Aastaga
vähenes pankrottide arv 16 protsendi võrra. Kui 2005. aastal pankrotistus Eestis
0,44 protsenti kõikidest firmadest, siis möödunud aastal 0,33 protsenti ehk iga
300.
Suurima pankrotistumise määraga piirkond on endiselt Ida-Virumaa, kus
ettevõtte tõenäosus pankrotistuda on kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt.
Vähem on pankrotte Saaremaal, Viljandimaal, Tartumaal ja Jõgevamaal.
Tegevusaladest on suurima pankrotiohuga töötlev tööstus ja toitlustamine.
Pankrotiettevõtete bilansse analüüsides selgus, et pankrotistumise ohule
viitab kõige sagedamini negatiivne omakapital, suur kahjum viimasel aastal ning
normaalsest oluliselt madalam likviidsus. Iseloomulik on lühiajaliste kohustuste
märgatav suurenemine.
Pankrotistunud ettevõtetel on maksu- ja tolliameti ees tunduvalt rohkem
pikaajalisi võlgnevusi kui teistel ettevõtetel. Ligi pooltel 2006. aastal
pankrotistunud ettevõtetest esinesid märkimisväärsed maksuvõlad juba enam kui
aasta enne maksejõuetuse välja kuulutamist. Eriti valvsaks peaks kreeditori
muutma kasvav maksuvõlg. Kolm kuud pidevalt suurenenud maksuvõlg viitab
probleemidele ettevõtte maksevõimes.
Pankrotistumise ohtu on võimalik ette näha ka Krediidiinfo reitingu abil.
Krediidiinfo annab igal aastal Eesti ettevõtetele reitingu, mis iseloomustab
ettevõtte riskantsust krediteerija seisukohast.
Möödunud aastal pankrotistunud ettevõtetest said 82 protsenti viimase
esitatud majandusaasta aruande põhjal nõrga Krediidiinfo reitingu.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrotistumise määr keskmisest
madalam – 34 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige väiksem on pankrotistunud
ettevõtete osakaal Poolas (2 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta) ning kõige suurem
Luksemburgis (239 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta). Lätis ja Leedus on
vastavalt 61 ja 127 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Toimetas PM Online |
