Arhitektuurilist väikevormi – aeda, katusealust, treppi, galeriid – ei saa tekkida enne suurvormi. Väike saab tekkida suure mõjuväljas ja nende vahel on alati dialoog. Praegune väikevormide võistlus on väga õigeaegne, sest on aeg, mil suurvormid hakkavad valmis saama ja avaldama sedavõrd arvestatavat mõju ümbrusele, et tunnetame seal puudust suurvormi täiendavast detailist. Lähiaastatel võib oodata üha kasvavat tähelepanu väikevormidele.

Tihti mõtleme ekslikult, et ainuüksi suur arhitektuur on midagi tõelist, kuid idee väärtus ei sõltu suurusest. Väikse vormi ideed võivad olla originaalsemad ja väärtuslikumad kui suured.

Üheks tähelepanuväärseks objektiks on tudengite loodud Giik, kus on saadud hakkama tõeliselt raskesti teostatava ja inspireeriva objektiga.

Arhitektuurivõistlus

«Väike 2002–2006»

I-II koht Saka trepistik – kui lihtsa ja selge arhitektuurse ning insenerliku lahenduse eest raskel maastikul.

Arhitektid: Tiit Kaljundi, Ivo-Martin Veelma

I–II koht Eesti Panga galerii – kui mõjuv skulpturaalne element keerulises arhitektuurses situatsioonis.

Arhitektid Ülar Mark, Kaja Pae

III koht Tabasalu eramu tara – kui detailides lõpuni lahendatud atraktiivne väikevorm.

Arhitektid Peeter Pere, Urmas Muru

Äramärgitud objektid:

Rakvere trepp kui tundlikult keskkonda asetatud maastikuobjekt.

Arhitektid Heidi Urb, Siiri Vallner

Õie tänava varikatused kui silmapaistva ja meeldejääva arhitektuurse lahendusega väikevorm, mida üldjuhul korterelamute juures ei ole.

Arhitekt Indrek Allmann

Giik kui leidlik ja õpetlik protsess. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise I kursus, juhendajad arhitektid Jaan Tiidemann ja Andres Alver

Näitus võistlustöödest Arhitektuurimuuseumis on avatud 3. juunini