Mõni aasta tagasi pidi Anu oma kolme lapsega kõike nullist alustama. Uut elamist otsides sattus ta 19. sajandil ehitatud hoonesse, kus aastakümneid oli noortele koolitarkust jagatud, aga lõpuks tehti majja korterid.

«Nagu ma uksest sisse astusin, tajusin äratundmisrõõmu – see on minu,» meenutab naine. Varem ühe kodu ehitanud Anu teadis, millest alustada, ja kutsus nõuandjaks sisearhitekt Andres Kulli. «122-ruutmeetrises korteris olid valged seinad ja linoleum maas – täielik toorik, aga mulle see sobis. Kogu praegune sisekujundus on sündinud loomingulises koostöös. Mul oli aega rahulikult mõelda ja siis tegutseda,» nendib Anu.

Korteris domineerivad naturaalsed materjalid – kaunid pabertapeedid, väärikad laiadest laudadest õlitatud põrandad (mis esmapilgul tunduvad kui restaureeritud, kuid tegelikult on uued), kvaliteetne unikaalmööbel.

Roosiline vastuvõtt

«Minu idee oli, et kõige suuremas ja avaramas toas võiksid olla roosimotiividega esemed,» ütleb Anu. Roosinuppe võib leida tapeetidel, keraamilistel vormidel, mille autoriks on korteriperenaise üks lemmikkunstnikke Piret Veski, ja punase-valgetoonilisel reljeefsel Wendre põrandavaibal.

Pilkupüüdva disainvaibaga harmoneeruvad Anu enda värvirõõmsad pildid, mis maalitud Aili Vindi loovuskoolitusel, ja köögimööbel.

«Ma ei tahtnud köögiseina katta raskepäraste keraamiliste plaatidega, soovisin midagi õrna ja naiselikku, väikeste pärlitega,» meenutab perenaine. Klaassein pärlikeed meenutava valgustiketiga kinnitab, et Anu sai oma tahtmise.

Selles korteris on igale pisiasjale tähelepanu pööratud, oskuslikult vanu ja uusi detaile ühendatud. Näiteks elutoas seisvas suures veinipudelis, kus tavaliselt säilitatakse pidudest kõnelevaid pudelikorke, hoiab Anu hoopis kuivatatud roose. «Kahju on ju sõprade kingitud õisi niisama ära visata. Kui nad hakkavad närtsima, lõikan nupud maha ja kuivatan ära,» räägib asjaosaline.

Muide, kõik Hellenurme kodu arvukad toataimed on kingitud, ja tundub, et lilledele meeldib nendes hubastes valgusküllastes ruumides kasvada.

Oma tuba, oma luba

Korteri kolm magamistuba on omanike nägu. Et Anu armastab romantikat, loovad tema toas meeleolu stiilsed tapeedid ja kardinad, väike vanaaegne sekretär ja tool, seinal Piret Veski lummav maal ja liiliad vaasis. «Liiliad on minu lemmiklilled,» tunnistab perenaine.

Tütar Kristi efektse tapeediga toas püüavad pilku akvaarium ja nöörile riputatud fotod, millest suurem osa kajastavad tüdruku lemmikharrastusi – suusatamist, lumelauasõitu, fotograafiat. Meiu Mündi kleidimaali ostis aga Anu Maarja küla toetuseks korraldatud oksjonilt tütrele kingiks.

Poegade toa üht seina ilmestab grafiti. Kogu sisustuse valisid jalgpalluritest noorsandid ise. Siin on neil parasjagu ruumi huvialadega tegelemiseks ja õppimiseks. Kui lauad on ühesugused, siis kümneaastase Hendriku, kes armastab igasuguseid onne ehitada, voodi meenutab telki, mõned aastad vanem Erki tahtis aga endale magamisasemeks diivanvoodit.

Peegeldav pesemisruum

Kolmemeetriste lagedega korteri kõige keerulisemaks ülesandeks osutus pesuruumi kujundamine. Pärast mõningast nuputamist tuli Anu üllatavale lahendusele. Kõrgele lae alla lasi ta paigutada peeglid, mis loovad mulje, nagu asuksid seal aknad. Majapidamisosa piirab nüüd duširuumist keraamiliste plaatide vahele tõmmatud peeglitriip. Niisugune tinglik eraldatus jagab ruumi asjalikult osadeks.

Vannitoa ukse vastas koridori seinal on Epp Maria Kokamäe maal, mis kujutab vannis kümblevat noort naist.

«Epp Maria mõttemaailm ja stiil on mulle südamelähedased, ka meeldivad tema kirjutatud tekstid,» kõneleb Anu kunstniku jõulude eel ilmunud raamatule osutades.

Pikka koridori maali vastasseina peab tulema suur raamaturiiul. Milline kavandatud variantidest teostada, seda pole Anu veel otsustanud. Kodu kujundamine on põnev protsess, täheldab oma firmat – loomasöödalisandeid tootvat ja turustavat Anu Ait OÜd – juhtiv naine. «Kõige tähtsam on see, et meil kõigil on siin ruumi elada ja hingata,» nendib ta.