|
Kui 2003. aastast alates oleks hakatud riigikogu liikme palka arvestama
pensionitõusuga samas tempos, oleks riigikogu liikme palk koos esinduskuludega
praegu mitte 63 804, vaid 69 103 krooni. See tähendaks riigikogulasele
iga kuu enam kui 5000-kroonist lisasissetulekut.
Ka siis, kui süsteemile oleks üle mindud aasta-kaks hiljem, oleks riigikogu
liikme palk koos esinduskuludega ikka kõrgem kui praegu vastavalt 67 296
ja 65 410 krooni.
Seega ei oleks idee toona täitnud selle välja käinud Postimees.ee lugejate
eesmärki, et riigikogu palgatõus pidurduks või veaks endaga kaasa
pensionisüsteemi.
Vastupidine võimalus
Riigikogu liikme kuu sissetulek oleks tänu pensionitega sidumisele väiksem
siis, kui uuele süsteemile oleks üle mindud 2006. aasta algusest või hiljem.
Kui üle oleks mindud 2007. aastal, oleks riigikogu liikme palk koos
esinduskuludega 62 074 krooni ehk kuus 1730 krooni võrra väiksem
praegusest.
Kui üle oleks mindud sel talvel, oleks mõju riigikogu palkadele olnud suurem.
Kuna 2007. aasta neljanda kvartali pension ületas 2006. aasta sama perioodi
oma vaid 7 protsendiga, oleks ka riigikogu liikme palk kasvanud 7 protsendi
võrra.
7000 krooni näo pealt
Et 2007. aastal oli riigikogu liikme palk koos kuluhüvitistega 53 102
krooni, siis oleks see 7-protsendise kasvu korral kerkinud tänavu 56 742
kroonile. See tähendaks iga riigikogu liikme pealt kuus 7062-krooni kokkuhoidu
eeldusel, et ta kasutab mõlemal juhul ära kogu hüvitislimiidi.
Riigikogu liikme palka arvutatakse praegu eelmise aasta 4. kvartali keskmise
palga põhjal. 2007. aastal oli keskmine 12 270 krooni, mis tähendas
varasema aastaga võrreldes 20-protsendilist kasvu.
Riigikogu liikme palk on neli riigi keskmist palka ehk 49 080 krooni.
Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mis on maksimaalselt 30 protsenti riigikogu
liikme palgast.
Allkirja riigikogu liikme ohejeldamatu palgatõusu vastu saab anda siin.
|
