Tehnika
 |
Tarkvara juhib lennukit – loodetavasti (5)
16.12.2007 15:59
Harli Uljas
Kuigi inimesi on viimastel kuudel ärevuses hoidnud näiteks Scandinavian
Airlinesi (SAS) mehaanilised lennukirikked, võib märksa rohkem probleeme peidus
olla õhulaevade tarkvaras.
|
| |
|
|
Foto: Reuters / Scanpix |
|
|
|
|
Maailma ajakirjanduses on räägitud näiteks Malaisia Airlinesi Boeing 777
rikkest liinil Kuala Lumpur – Perthi, viimane asub Austraalias, kirjutab
Postimehe ajakiri Otsustaja.
Ühel hetkel otsustas lennuki autopiloot tõsta lennukõrgust ligi kilomeetri jagu. Kapten lülitas autopiloodi välja ning tõmbas mootori kangid tagasi, selle asemel hakkas lennuk aga kiirendama. Lõpuks saadi lennuki üle kontroll tagasi ning 177 reisijat toimetati lennukit käsitsi juhtides Austraaliasse.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to Matu
Too Airbus kukkus Krimmi lähedal Musta merre sellepärast, et piloodid ei kasutanud lennuki tarkvara ...
zn
Kiidan siin endlile takka.. kriitiliste süsteemide tarkvara testitakse miljoneid tunde ja kordi. ise...
|
|
Põhjus kiiruse ja kõrguse muutusteks oli lihtne – tarkvara andis lennukiiruse ja kiirenduse kohta valeandmeid, ajades arvuteid segadusse ning tekitades mulje, nagu pardaarvutiga oleks midagi valesti. Mõne nädala jooksul installeeris Boeing lennukitele lennukielektroonika tarnija Honeywell Internationali tarkvaraparanduse.
Sellised juhtumid on küll harvad, kuid neid siiski esineb. Kuna nüüdisaegse lennuki tarkvara sisaldab enam kui miljonit rida tarkvarakoodi, on seda ka väga raske kontrollida.
Kui materjale testitakse kõikvõimalike juhtumite korral, siis tarkvara on kõikide erinevate variatsioonide puhuks võimatu katsetada. Nii võib saatuslikuks saada ka muidu tähtsusetu probleem.
Nüüdseks on mitmel pool alustatud olemasolevate lennuandmete analüüsimist, et leida tarkvaraga seonduvaid juhtumeid. Näiteks Ameerika Ühendriikides on põhiliseks uurijaks föderaalne lennundusamet.
Siiski pole ühtegi tõsist tarkvaraviga veel süüdistatud lennuõnnetuste tekitamises. Samas mitmed intsidendid on alarmid tööle pannud – näiteks ühe Virgini lennuki maandumine 2005. aastal Amsterdamis. Lennuki üle kontrolli kaotamine, veelgi enam tarkvara tõttu, on hullem kui ükski teine võimalik õnnetus lennukis.
Autopiloot teeb juba kõike
Automaatika vead teevad võimatuks pilootidele järgida standardseid ettenähtud protseduure. 45 sekundit Malaisia lennufirmas on üks koledamaid juhtumeid, mis lennukiga saab lennu ajal toimuda.
Põhimõtteliselt võivad praegused suured lennukid õhku tõusta, lennata ning maanduda varem etteantud kava järgi. Algselt loodi autopiloot selleks, et see korraldaks juhtimist pikkade lendude ajal. Nüüd jälgib autopiloot sisuliselt kõiki olulisemaid lennul vaja minevaid numbreid, lisaks veel salongi rõhku ning muud reisijatega seonduvat.
Elektroonika ja tarkvara on üks põhjuseid, miks Euroopas ja Ameerikas on lennuõnnetuste arv oluliselt vähenenud. Miljoni õhkutõusmise kohta juhtus õnnetusi 0,4 lennukiga ehk kahe miljoni õhkutõusmise kohta vähem kui üks õnnetus.
Uus tarkvara, mida on kasutatud Boeingu 787 või Airbus A380 peal on ühtne ehk siis iga ülesande jaoks ei ole eraldi tarkvara, kõik on üheskoos. Süsteemi on sisse kirjutatud ka käitumisjuhised – kui mõnelt andurilt tulevad väga ekstreemsed signaalid, siis üritab elektroonika tuvastada, milline neist näitajatest on korrektne ning tegutseda selle alusel.
Elektroonika on aidanud lendamist muuta turvalisemaks. Veebruaris 2005 peatas aga Airbus 340 tarkvara reisijaid täis lennuki mootoritesse kütusevoo. Lennuk oli teel Londonist Hongkongi, hädamaandumine tehti Amsterdamis.
2005. aasta oktoobris lülitas Budapesti lennuväljal pardaelektroonika 90 sekundiks välja British Airwaysi Airbus A319 kõik näidikud. Selliseid intsidente on Airbusil esinenud ka varem. Märksa väiksemate lennukite tootjal Embraeril läksid aga testlennul ligi minutiks ajaks kõik näidikud äkitselt pimedaks. Tarkvara tuli muuta.
Kolmandik ajast vigade otsimiseks
Osaliselt tähendab tähelepanu tarkvarale, et materjali või meeskonnaga seotud ohte on teadvustatud ning nendega arvestatakse. Samas kui materjaliga seonduvat võib arvesse võtta ja kontrollida, siis tarkvara puhul on kontrollimine märksa keerukam.
Näiteks Malaisia Boeing 777 puhul töötas lennuk kümme aastat tarkvaravigadeta. Probleem tekkis täiendavalt installeeritud tarkvarast, mis oli mõeldud väikese navigatsioonivea parandamiseks.
Iga tunni aja kohta, mis kulutatakse lennuki tarkvara programmeerimiseks, kulutatakse 20 minutit võimalike vigade otsimiseks.
Lennukitootjad on ka ise hakanud aktiivsemalt töötama varasemate õnnetuste statistikaga, et leida tarkvaravigu, millel võis olla mingi mõju nendele õnnetustele.
Lisaks on tarkvarasse sisse üritatud panna erinevaid kontrollielemente, mis kinnitaksid info õigsust, samuti erinevaid käitumisi äärmuslike olukordade puhuks – näiteks suur kõrgus, mis iseenesest võib seadmetele mõjuda.
Tarkvara üritab ka diagnoosida ning anda pilootidele märku, et kusagil võib olla viga, et piloodid sellega arvestaksid. Nii Airbus kui Boeing on töötanud välja ka baastarkvara, mis annab põhitarkvara ülesütlemise korral pilootidele vaid minimaalse hädavajaliku info – kõrgus, kiirus, horisont, suund ja asukoht.
|
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Küllike Rooväli |
Valga kaubakeskuses vahetuvad rentnikud
Valga südalinnas asuv tarbijate kooperatiivi peahooneks
ehitatud maja on mitu korda omanikku vahetanud. Mullu ostis pea kogu hoone
Valga ärimees Andres Saretok. Vaid korterid jäid omanikele ja OÜle Jaclyn
kuulub Linda kauplus. Nüüd vahetuvad majas rentnikud.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Liis Treimann |
Mõõdusärk istub seljas vaid õigel omanikul (5)
Kui eelmises numbris kirjutas Postimehe ajakiri Otsustaja, et võimalused oma garderoobi laiendada on aastaga laienenud uute brändipoodide näol, siis neil, kes soovivad ainulaadset särki, on seda võimalik tellida. Mõõdusärke pakuvad Eestis koguni kaks brändi – Sangar ja Gowri.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Sirli Kaja |
Kiri koju Sri Lankalt (5)
Ayubowan, kallid kodused!
Oleme juba kolm nädalat soojal Sri Lankal viibinud. Ühe oma suurtest seljakottidest jätsime Katunayake lennujaama ning reisime tänu sellele natuke kergemalt ringi.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Kaebusteraamat
|
