Norra pealinna Oslo kõige eksklusiivsemal äritänaval on hoone hind aasta jooksul kahekordistunud.
Kinnisvara väärtus Oslos Haakan VII tänaval kasvab. Foto: Caro / Scanpix
Kinnisvarainvestor Petter Neslein maksis mullu Oslos Haakon VII tänaval asuva ärihoone eest 500 miljonit Norra krooni, kuid tänavu on hind tõusnud juba 1, 1 miljardi Norra kroonini ehk üle 2 miljardi Eesti krooni, vahendas E24.
VIIMASED KOMMENTAARID
h A mis selle teadmisega peaks peale hakkama? Oslo on Oslo.
kapten raulikene, lambapea, loe uuesti artikkel läbi, siis ehk näed , et 9000 on aastamakse, ehk 750 eek/m2...
Ärihoones pinda üürivad ettevõtted maksavad nüüd aastas üüri 4500 Norra krooni ehk ligi 9000 Eesti krooni ruutmeetri eest. Võrreldes eelmise aastaga on see summa kolmekordne.
Viimaste omanikevahetuste ja ülesostmiste tõttu võib tänavat pidada «Norra kõige kallimaks äritänavaks».
Range Rover Sport - smokingis põllu peale (13) Uus Range Rover Sport ei ole enam eeskujulik mitte ainult oma välimuse ja
sisemuse poolest, vaid on viimaks muutunud sisukaks ka võimsuselt.
Nõrgemanärvilistel tuleks seetõttu autoga ettevaatlikult ümber käia.
Valga kaubakeskuses vahetuvad rentnikud
Valga südalinnas asuv tarbijate kooperatiivi peahooneks
ehitatud maja on mitu korda omanikku vahetanud. Mullu ostis pea kogu hoone
Valga ärimees Andres Saretok. Vaid korterid jäid omanikele ja OÜle Jaclyn
kuulub Linda kauplus. Nüüd vahetuvad majas rentnikud.
Mõõdusärk istub seljas vaid õigel omanikul (5) Kui eelmises numbris kirjutas Postimehe ajakiri Otsustaja, et võimalused oma garderoobi laiendada on aastaga laienenud uute brändipoodide näol, siis neil, kes soovivad ainulaadset särki, on seda võimalik tellida. Mõõdusärke pakuvad Eestis koguni kaks brändi – Sangar ja Gowri.
Kiri koju Sri Lankalt (5) Ayubowan, kallid kodused! Oleme juba kolm nädalat soojal Sri Lankal viibinud. Ühe oma suurtest seljakottidest jätsime Katunayake lennujaama ning reisime tänu sellele natuke kergemalt ringi.
Tarkvara juhib lennukit – loodetavasti Kuigi inimesi on viimastel kuudel ärevuses hoidnud näiteks Scandinavian
Airlinesi (SAS) mehaanilised lennukirikked, võib märksa rohkem probleeme peidus
olla õhulaevade tarkvaras.
