Kasu

Mahepõllundusega talu lihaveiste elunatuke lõpeb Rakveres samas katlas tavalojustega ja teravili purjetab üle lahe, sest Eestis puudub huvi eheda toidu vastu.

Kui kõik need miljonid, mis on kulutatud eheda eesti toidu reklaamimisele, selle visuaalse identiteedi kuvamisele või mahukate arengukavade väljatöötamisele, läinuks kohaliku mahepõllundusturu loomisse, saanuks Tõstamaa valla Tõhela küla Köössa lihaveisekasvatustalu peremees täna juba kärutada loomad tapale üksnes keemiavabas keskkonnas kasvanud veiseid töötlevasse lihakombinaati.

VIIMASED KOMMENTAARID TALUNAINE Saaremaa lihakombinaat  omab õigust tappa  maheveiseid.Kui  Rakverest saab 30 EEK  kilost on hästi,mina  ... maheliha See, et mahetalunik  patustab, on suht vähe  tõenäoline. Asja hoiab  kontrolli all  naabrivalve.  Kadedus... Teised kommentaarid

«Muidugi on mul kahju väärt lihaveist müüa Rakverele 30kroonise kokkuostuhinnaga,» nentis Köössa peremees Marek Salk. «Ent olen sunnitud seda tegema, sest mahedalt toodetud lihale Eestis turgu ei ole.»

“Oleks” on paha poiss

Salk arvutas, et kui tavameetodil kasvatatud looma liha kilohind kõigub turgudel-kauplustes 60 krooni piiril ja Rakvere küsib pakendatud lihaveise liha kilost 130 krooni, müüks tema oma toodangut nende vahele jääva hinnaga. Kuigi mahetoode vääriks tema sõnutsi kõrgemat hinda Rakvere pakendlihastki.

Salga arvamust mööda pole enamiku rahva elujärg kahjuks nii kõrge, et liha kilohind rolli ei mängiks, ja liiast on loota inimeste teadlikkusele tarbida ainult puhtas looduses kasvatatut.

Esivanemate Köössa talus neli aastat tagasi mõne veisega mahepõllumajanduslikule lihaveisekasvatustalule aluse pannud Salk karjatab nüüd pooltsada herefordi ja limusiini. Maad on talu kasutuses 150 hektarit ja talumehe väitel võimaldaks see suurendada karja paari-kolmekümne pea võrra.

Tõhela küla teine mahepõllumees, Agriculture ASi tegevjuht Tõnu Salu tunnistas, et tema toodab 400 hektaril teravilja ja kuna firma investorid on välismaalased, läheb kogu saak Eestist välja. «Põhjus on lihtne,» sõnas ta. «Siin pean mahetoodetud tera müüma tavatera hinnaga, ja miks ma peaksin seda tegema, kui üle lahe hinnatakse mu kaupa märksa kõrgemalt?»

Üks pole tegija

Mahetootjate ühing Pärnumaa Mahe, mille asutamisel nädalapäevad tagasi osales seitse tootjat, on oma põhieesmärgiks seadnud mahetootjate ühendamise võitluses keemiavaba tootmise, ehedate toodete turustamise ja töötlemise eest.

Ühingu tööd korraldab kolmeliikmeline juhatus, Tõhela meeste Salga ja Salu kõrval on juhatuse esimees Maret Soosalu, Audru kandi talunik.

Soosalu ütles, et ühingu uks on avatud igale tulijale, sest probleemid on ühised. «Üks pole tegija, kuid hulgakesi suudame jää liikuma lükata,” märkis ta. “Pole ju mõtet kuulutada sõda keemiale, kui väärt toodet pole kusagil turustada ja ostja huvi eheda toote vastu on enam kui leige.»

Mahetootjate üleriigilises registris on 1173 tootjat, neist 91 tegutseb Pärnumaal.

Tootjaist 722 tegeleb taime- ja loomakasvatusega, üksnes taimekasvatajaid on 446 ja loomakasvatajaid viis.

Põllumajandusministeeriumi koostatud ja eelnõuks saanud mahepõllumajanduse arengukava järgi täidavad mahetooted 2013. aastal Eesti toiduturust kolm protsenti.