|
Soomlased Janne Lahti ja Isa Oksanen ostsid Eivere mõisa 2003. aasta märtsis.
Asjaajamise lihtsustamiseks moodustasid nad osaühingu Eivere Estate, kirjutab Järva Teataja.
Juba siis oli neile selge, et taastavad mõisa võimalikult algupäraselt, samas
endale meelepäraselt, rajavad siia mugava kodu ning ootavad teisigi lähedalt ja
kaugelt oma külalislahkusest osa saama. «Ega me endale elamiseks nii suurt
mõisat mõelnud, kohe oli plaan, et ühes otsas elame ja teises pakume teenuseid,»
selgitas Isa Oksanen. «Tahtsime ka, et mõis asuks enam–vähem sada kilomeetrit
Tallinnast, tund sõitu.»
Viis äriklassituba ootab külastajaid
Janne Lahti lisas, et kuigi nad pidasid siis silmas eeskätt Soome ja Rootsi
turiste, võib nüüd kujuneda teisitigi. «Kevadeks on üks eestlaste sünnipäev ja
suveks pulmapidu kirjas, jõuludeks on kaks kohalikku seltsi pidu, kuu lõpul
tuleb Tallinna firma koosolekut pidama, jäävad üheks ööks,» täpsustas ta.
Nädal tagasi oli Lahtil veel veterinaarameti, vallavalitsusega ametlikke
pabereid ajada, Järva Teedega teeviitade paigalduses kokku leppida, tubades
nipet–näpet sättida. «Kohe hakkame kardinapuid ja kardinaid üles panema, ühest
toast tuli endisaegne muster välja, selle järgi teeb kunstnik Jaanika Kabral
seinamaalinguid,» selgitas ta.
Külastajaid majutama on alakorrusel valmis viis kõigi mugavustega
äriklassituba, mitu omaette nurka nõu pidada, väiksem söögituba, üldkasutatavad
tualettruumid. «Tubades on väike teler, telefon, meil on majas kiire
internetiühendus, ülakorrusel üldkasutatav arvuti,» lisas ta.
Värvitoonide järgi kutsuvad Janne ja Isa tubasid bee˛iks, siniseks,
roheliseks ja punaseks. «Rohelises toas on teistsugune õhk ja energia, mida on
kohe tunda, kui sisse astud,» osutas Janne. «See on maaenergia, kindlasti on
siin rahulik magada, kui vaimud just ei piina,» lisas Isa muigelsui.
Ülemisele korrusele jääb avar fuajee ja parkettpõrandaga saal, suurem
söögisaal, väiksem seminarituba ja baar. «Kõiki ruume saame ümber paigutada
külaliste soovide järgi,» sõnas Janne. Kokku on hoones külaliste kasutada 26
erineva suurusega ruumi.
Mõisasse sobivate ja endisaega meenutavate värvitoonide, tapeetide,
seinapaneelide ja tekstiilide valik on olnud Isa teha. «Meil on Soomes oma
kaubamärgiga Eivere Home sisustusäri, kus õmbleme kardinaid, laudlinu,
salvrätte, Isa tegeleb seal tekstiilide ja vaipadega,» selgitas Janne.
Kogu antiikmööbli ja –valgustid on Janne ja Isa kokku ostnud aastate jooksul.
Mõisa uhkus on teise korruse saalis säilinud historistlik rohelistest kahlitest
kaminahi, teised ahjud on originaalilähedaselt taastatud või Soomest toodud ja
tükkhaaval kokku pandud.
Endisaegsusest annavad märku ka põrandad, millel pikk söögilaud võib vabalt
kõikuda. «Mõisas ei peagi kõik seinad olema sirged, nurgad 90 kraadi ja põrandad
siledad, kui mööbel on vana, peavad ka põrandad olema vanad,» ütles Janne.
«Oleme neilt käsitsi kaks kihti värvi maha lihvinud ja siis õlitanud.»
Sisekujunduse omapäraks võib pidada India saali ülakorrusel. «Mõisates on
alati orientaaltuba olnud, see on meie oma – India tuba suurte
seinamaalingutega, kasutame seda söögisaalina,» selgitas Janne.
Kui palju raha kõigele kulunud on, selle kohta ütles Janne, et lõpetas täpse
arvutamise ja summade kokkulöömise juba tükk aega tagasi. «Kui kindlustus
arvutab taastamiseks 30 000 krooni ruutmeeter ja meil on ligi 900 ruutmeetrit,
siis tuleb summa päris suur,» arutles ta. «No 15 kuni 20 miljonit on kulunud
küll.»
«Kui oleksime teadnud, kui palju see võtab raha, poleks tulnud,» tunnistas
Isa. «Müüsime Soomes maja maha, arvasime, et ehitame sellega mõisa üles ja hea
elu on ka veel.»
Janne ja Isa tegid rahataotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, aga ei
saanud sealt sentigi, on jõudnud kaks korda pangast laenu võtta. «Laenu oleks
veel vaja, aga enam ei taha võtta, saaks juba uksed lahti, et midagi tagasi
teha,» arutles Janne. «Raha on läinud ja õigesse kohta selles mõttes, et ega
meie äriga kunagi kõike tagasi saagi, tähtsam on, et Järvamaal on üks
vaatamisväärsus juures.»
Toasooja annab kaeraküte
Janne lisas, et kui peaks praegu alustama, poleks see kuidagi võimalik, sest
töö ja materjalid on läinud sedavõrd kallimaks. «Ka tööjõudu on raske leida,
meie oleme siin palju ise teinud,» lisas ta.
Nii mõisa taastamises kui ka majapidamises on Janne ja Isa lähtunud
rohelisest mõtteviisist. «Oleme kasutanud kohapeal tehtud lubikrohvi,
lubipahtlilt, lubivärve,» ütles Janne. «Punase toa värgipigmendiks kasutasime
näiteks Saku tumedat õlut,» lisas Isa.
Mõisa juurde kuulub kuni 30 hektarit põllumaad, kus Janne ja Isa kasvatavad
kaera, mis esimest aastat annab neile toasooja. «Taastuvenergia, katla tõime
Taanist, aastas peaks kuluma 80–90 tonni kaera,» selgitas Janne.
«Siiani
kasutasime puugraanuleid, siis tuli katelt täita iga kahe tunni, nüüd kahe–kolme
nädala tagant,» selgitas ta. «Ka on puitküte kahe–kolme aasta jooksul kõvasti
kallinenud.»
«Meil on mahepõllumajandus, me ei kasuta väetisi ega mürgita, ikka oli
kaerasaak hea: viis tonni hektarilt,» ütles Isa. «Tahame kasvatada küüslauku,
peete, porgandeid, sibulaid, maasikaid nii endale kui ka müügiks.»
Soojal ajal kõnnivad Eivere mõisa pargi all vabalt ringi haned ja kanad,
kevadel lubas Isa tuua paabulinnud, edaspidi kitsed, lambad ja hobusedki.
Järgmise aasta plaanidesse käib avada kõrvalhoones kauplus, kus müüa Eivere
Home’i tooteid. «Võtame müüki ka kohalikku käsitööd, nii et kõik pakkumised on
teretulnud,» sõnas Janne.
Praegu annab Eivere Estate OÜ tööd seitsmele inimesele. «Üks kokk on
pidevalt, administraator ja abitöölised, kes teevad kõiki töid, suuremate
ürituste puhul kasutame osaajaga töötajaid,» täpsustas Janne. «Oleme Eivere
külas suurimad tööandjad,» lisas Isa.
Kuigivõrd on Janne Lahti tegelenud külalistemaja müügitööga. «Oleme leidnud
koostööpartnereid Soomest, väikeste gruppide jooga– ja taj chi
kursusi, jahimeestele majutust ja toitlustust,» täpsustas ta.
Järgmisel kuul lähevad Janne ja Isa ennast ja oma kaubamärgi tooteid
tutvustama Soome mardilaadale, kus eelmisel aastal oli Janne teada 20 000
külastajat.
«Hinnad pole meil küll kõige odavamad, aga tahame pakkuda ka head
kvaliteeti,» ütles Isa. «Suvel oleme avatud kõigile inimestele, talvel tellimise
peale, aga ą la carte restorani pole,» lausus Janne. «Mõisat vaatama on
kõik oodatud, oleme kogu aeg siin ja näitame lahkesti.» |
