Nii loodab Euroopa Komisjon kaotada enamikus ELi riikides notarite praegused eelised, mis ei luba teiste riikide õigusekspertidel neile konkurentsi pakkuda, sest notariks saab ainult sama riigi kodanik. Lisaks on Brüsseli arvates mitmes ELi riigis antud notaritele paljude tehingute tõestamise ainuõigus, mis võimaldab selle eest kõrget hinda küsida. Ühtlasi kavatseb EL veenda riike loobuma kehtestamast arvu, kui palju võib ühes regioonis notareid tegutseda. Kõrged tehingutasud ja järjekorrad on probleemiks ka Eestis, pahandades nii ettevõtteid kui eraisikuid. Pindi Kinnisvara andmeil on järjekorrad notarite juurde keskmiselt kaks-kolm nädalat ja seda peab firma suhteliselt pikaks ooteajaks. Ehitusettevõtja ja endine Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Tarmo Lige ütles, et ka ettevõtjad soovivad rohkem notareid ja väiksemaid tehingutasusid. «Kui minna ühekordselt tehingut tegema ja pole tutvusi, on [notari juurde saada] päris keeruline,» nentis Lige. Mida Eesti ette võtab, ei osanud justiitsministeeriumi asekantsler Margus Sarapuu veel öelda. «Võib arvata, et Euroopa Komisjon ei mõista meie notarite rolli avaliku võimu teostamisel,» märkis ta. Sarapuu sõnul on Eestil õigus seada ametisse astumiseks piiranguid ja esitada näiteks kodakondsuse nõue. «See on poliitilise otsustuse küsimus, kas soovime kaitsta seda liikmesriikidele reserveeritud õigust ka Euroopa Kohtus,» rääkis Sarapuu. Notarite Koja eestseisuse liige Tarvo Puri ei välistanud, et ettekirjutuse täitmata jätvad liikmesriigid kaevatakse kohtusse. «Kuid arvestades kajastatud liikmesriikide suurt hulka, on notariaadi põhimõtete muutmine nendes riikides Euroopa Komisjoni ettepanekul või Euroopa Kohtu ettekirjutuse järgi minu arvates taunitav,» ütles ta, lisades, et EL ei peaks lõhkuma hästi toimivat notariaadisüsteemi. Ministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep lisas, et ELi arvates on liiga paljud riigid kehtestanud konkurentsipiirangud mitmetele ametitele. «Komisjon astub üles konkurentsivabaduse huvides, kuid riikliku ameti puhul pole põhjust loobuda kodakondsusnõudest, väljaõppe- ja eksaminõuetest ning seadusega fikseeritud tasudest,» rõhutas Peep, kelle sõnul nõuab tasu fikseerimist seadusega meie põhiseadus. Peep nõustus, et Eestis on notarite puudus, selle lahendamisega aga tegeldakse. «Lähipäevil kasvab ametisse vannutatud notarite arv 94ni, kandidaaditeenistusse on võetud 29 notarikandidaati,» lubas Peep. Samuti on tema sõnul ees ootamas tasude ülevaatamine. Eesti notarid Eestis on notar Eesti kodakondsusega vabakutseline riigiametnik, kes tegutseb kui ettevõtja, makstes kõik tegevusega seotud kulud ja töötajate palgad. Notaritele jääb pärast kulude ja maksude tasumist kätte 35 000 kuni 300 000 krooni kuus. Eesti notarite arv kerkib lähipäevil 94ni, justiitsministeeriumi hinnangul vajab Eesti vähemalt 134 notarit. Maailmapank on viidanud, et pikad notarijärjekorrad takistavad Eesti ärikeskkonna arengut. Allikas: PM |
Logi sisse
kõik galeriid
