Too

Sa pead lugema sadu lehekülgi päevas. Taluma magamata öid ning elama raamatukogudes ja klassiruumides. Tunned ennast nagu kaamel hiiglasuure koorma all, sest läbikukkumine oleks katastroof.

Kas te tahaksite õppida ülikoolis, mille on lõpetanud Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja kus teie juhendajaks võib saada vastne Nobeli majanduspreemia laureaat Edmund Phelps? Kui jah, olge valmis täielikuks õppimisele pühendumiseks. Just see on Columbia ülikoolis esmatähtis, mitte 51 000 dollari suurune aastamaks.

VIIMASED KOMMENTAARID mina ja ma mõtlesin et mul  ülikoolis raske :D to loorber min õpin kah  välismaal, väga  kõrgelt hinnatud  ülikoolis ja olen  mõelnud lapse  saamisele, enne kui  ko... Teised kommentaarid

Ühisgümnaasiumi vilistlane ei jätnud jonni

15 aastat tagasi lõpetas Häly Laasme Pärnu 1. keskkooli, nüüd Pärnu ühisgümnaasiumi. “Selle kooli hea humanitaartase on mulle andnud tugeva põhja Ameerikas õppimiseks,” rääkis neiu Pärnu Postimehele.

Pärast keskkooli õppis Häly kaks aastat Pärnu majanduskoolis turismi ja hotellimajandust, kuid jättis selle pooleli, sest keeli armastavale neiule avanes võimalus maailma avastama minna. Just sel 1994. aasta sügishommikul, mil oli toimunud Estonia katastroof, saatsid vanemad tütre Miami lennukile.

Ameerikas tutvus Häly oma abikaasaga ja otsustas sellesse riiki elama jääda. Et muuta üksluiseks kippuvat elu ja saada paremaid tööpakkumisi, otsustas ta pärast teise poja sündi jätkata Floridas Indian River Community College’is (IRCC) Eestis pooleli jäänud majandusõpinguid ja lõpetas selle kooli läinud aastal magna cum laude diplomiga.

IRCC tudengina võttis Häly osa ÜRO ülemaailmsetest üliõpilaskonverentsidest. Mõlemal korral aitas konverentsi peasekretär ta kokku viia Benedictine ülikooli delegatsiooniga ja andis osalemiseks stipendiumi.

Konverentsil tuli delegaadina esindada ja kaitsta eelnevalt ülesandeks antud riigi huve ja seisukohti. Kuna Eestist esindatus puudus, kaitses Häly 2005. aasta peaassamblees Mehhiko ja 2006. aasta assamblees Jaapani seisukohti. Konverentsi raames oli võimalik kohtuda ÜRO liikmesriikide kohapealsete esindajatega ja arutleda nendega eri arvamuste üle.

Columbia ülikooli materjal

Uskumata, et ta sisse saab, kirjutas Häly avalduse Ameerika eraülikoolide tippu kuuluvasse Columbia ülikooli astumiseks. Mõtte selleks andis üks Florida kolledži õppejõududest, kes koos paari teise professoriga akadeemilised soovituskirjad Columbiale kirjutas.

“Ju ta siis arvas, et olen sellise kooli materjal ja eks ma ju rahmeldasin nende ÜRO konverentsidega,” lausus Häly. Peale soovituste pidi ta kirjutama kaks esseed, kus tuli selgitada põhjusi, miks ta tahab õppida just selles koolis, ja rääkima oma senisest elust.

Loomulikult teadis Häly, mida kujutab endast Ivy League (USA kaheksat kõige mainekamat eraülikooli ühendav assotsiatsioon, T. R.), ja oli keskkoolipingis unistanud Oxfordis või Columbias õppimisest. Tegelikult arvas ta, et hakkab edasi õppima Florida State Universitys või University of Floridas, mis samuti on üsna tugevad ülikoolid. Kuid pääs Columbia ülikooli oli nii meelitav, et sellest ei saanud kuidagi loobuda.

Häly Laasme oli esimene, kes sellest Florida kolledžist üldse proovis Columbia ülikooli astuda. “Kooli sekretariaat ei osanud mu dokumentegi täita, sest nad ütlesid, et neil pole kunagi varem selliseid ankeete ette tulnud,” rääkis kolledži lõpetanud eestlane.

Columbia ülikooli pääsemiseks tuli Hälyl teha mitu inglise keele ja matemaatikaeksamit ja tõestada, et tema oskused on akadeemilisteks eesmärkideks küllaldased. Eksamid tuli teha ettenähtud punktisummale.

Raha taga ei tohtinud õpingud pidama jääda

Aasta majandusõpinguid New Yorgis Manhattanil asuvas Columbia ülikoolis maksab 51 000 dollarit. Eesti rahas teeb see 627 300 krooni ning paljud ameeriklased on õnnelikud, kui nad sellise summa teenida suudavad.

“Jah, Columbia on üks maailma kalleimaid koole, sest ta on eraülikool,” tõdes Häly. “Kuid see on ka põhjus, miks nad saavad oma soovide kohaselt töötada eri uurimisprojektide kallal ilma valitsuse nõusolekuta, nagu näiteks tüviraku-uuringud, kus riigikoolid peavad järgima rangeid valitsuse reegleid.”

5000 dollarit 51 000 dollari suurusest aastamaksust on stipendium, mis kantakse üliõpilase isiklikule kooliarvele. Kui tudengil pärast arvete maksmist raha üle jääb, võib seda oma äranägemise järgi kasutada. Kui puudu tuleb, peab pingelise õppetöö kõrvalt lisa teenima. Ümbruskonna inimesed ja firmad pakuvad tihti tudengitele poole kohaga tööd, tasuks 10-20 dollarit tund.

Vastavalt riigimaksete suurusele, majanduslikule olukorrale ja hariduse astmele andis riik Hälyle aastaks 20 000dollarilise USA üliõpilaslaenu, ülejäänu tuli laenata kooli aktseptitud firmalt. Laenu peab tagasi hakkama maksma vähemalt kuus kuud pärast koolilõpetamist.

Üliõpilasena püüab Häly võimalikult vähe igapäevaseks eluks kulutada. “Süüa saab ühe dollari eest päevas, kui sa ei ole valiv ja ühiselamus ise toitu teed. No viis dollarit päevas on kindlasti piisav, kui sa väljas ei söö ning ise endale teed ja kohvi teed,” rääkis ta.

Raha kulub samuti metroo, muuseumide ja muu peale. “Kuid need pole sajad dollarid. Et hoida õppelaenu summasid ainult õppemaksu ja ühiselamutoa eest maksmiseks, pead püüdma tasuda osa kuludest oma rahast. Õpikud olid ehk kõige kallimad, kuna ma ei tahtnud neid õppelaenuga katta,” kõneles Häly.

Õppekoormus on suur

Sellesse kooli tullakse õppima. Kella kahe ja kolme vahel hommikul on Columbia ülikooli pearaamatukogu Butler Library alles paksult rahvast täis, sest tihe õppeprogramm vajab regulaarset tegevust.

Koolile lisab Ivy League’i kuulumise kõrval mainekust hulk tuntud professoreid. Näiteks 2001. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz ja selle aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Edmund Phelps.

Columbia ülikooli tudengitele on tehtud kättesaadavaks tohutu andmebaas. Nad võivad lugeda ja materjali koguda ükskõik millisest maailma otsast, sest koolil on kinni makstud eri valdkondadest info kasutamise õigused.

“Sa võid lugeda raamatuid Oxfordi kogust või suurendada kuni viimase värvikriipsuni Louvre’i maale, ilma et peaksid ise seal olema või maksma kasutusõiguste eest,” jutustas Häly.

Kui Häly parasjagu süvenema ei pea, armastab ta raamatukogus kõrvaklappidega Vikerraadiot kuulata.

Mis maailma ühes mainekamas ülikoolis õppivast pärnakast edasi saab? Häly sõnutsi loodab ta Columbia kahe ja poole aastaga lõpetada ning võimalusel kuskil edasi õppida, kuid ehk mitte just sellise hullumeelse koormusega. Tema ema Tiiu loodab, et tütar oma tuleviku ikka kunagi Eestiga seob, ja püüab koos abikaasaga tütart õpingutes toetada.