|
Septembri lõpul alustas Kalevi kontsern tööjõukampaaniaga, mis firma teatel
on Eestis ainulaadne. Korraga otsiti kümneid inimesi nii Harjumaa
magusavabrikusse kui Viljandi tütarettevõttesse Vilma. Suurtele
värbamisüritustele Viljandi turuplatsil ja bussijaamas meelitati rahvast Kalevi
kommilaeva, magusate kingituste ja pannkookide küpsetamisega.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | muhv ma olen sama meelt, et kui ettevõtted maksaksid Valge Inimese palka ja mitte 4-5 netot, siis oleks j...
to murelik ise me valisime 90-ndate algul Eestile kapitalistlik-kasumaja ndusliku tee, nüüd on hilja puhast lood...
|
| «Korraga paljude inimeste leidmiseks tuleb ka enam vaeva näha,» selgitas
Kalev Chocolate Factory personali- ja büroojuht Asta Feldschmidt. «Kampaaniate
abil jõuab suurema hulga potentsiaalsete huvilisteni. Samuti on see inimestele
lihtsam, sest jääb ära osale tülikana tunduv CV koostamine ja saatmine.»
Massivärbamisel suured kaod
Sõltuvalt tellimuste hulgast vajab Vilma sel aastal juurde kuni 30 inimest,
kes asuvad tööle mitmel ametikohal pakkijatest kondiitriteni. Asta Feldschmidti
sõnul on nii suur tööjõunõudlus tingitud ennekõike uue leiva- ja saiatoodete
sarja valmistama hakkamisest, kuid oma osa mängib asjaolu, et tänavu on paljud
ettevõttest lahkunud.
Kui enne kampaania algust oli Vilma juhatuse esimees Kati Kusmin selle
tulemuste suhtes optimistlik ning pettumuseks ei andnud põhjust ka 47 ankeedi
täitnut, siis sõlmitud töölepingute arv on seni üsna väike. Ehkki läbirääkimisi
peetakse veel mitme inimesega, on allkirjani jõutud vaid kahega, kes on firmas
juba tööle asunud.
47 kandidaadi hulgast on tulnud maha tõmmata kümmekond, kellele vahetustega
ja puhkepäevadel töötamine ei sobi, ning mitu maakonnas elavat inimest, kes on
sunnitud tööst loobuma halva ja kuluka transpordiühenduse tõttu. Osa ankeete
täideti huvist ametikohtade vastu, millel töötaja juba on.
Võrkturustus personaliotsingus
Kõigest hoolimata kinnitab Feldschmidt, et kampaania tulemused täitsid
lootusi ja rahuldasid korraldajaid. «Veidi alla ootuste oli huvi meeste seas,
kellele sobiks just seadistaja-tootmisoperaatori amet, kuhu on kõige keerulisem
inimesi leida,» lisas ta. «Tõenäoliselt korraldame selliseid üritusi edaspidigi,
kuid see sõltub konkreetsest olukorrast.»
Suurele rahvahulgale suunatud kampaania kõrval on Vilmas kasutusel ka märksa
individuaalsem lähenemine potentsiaalsele tööjõule. Nimelt makstakse preemiat
töötajatele, kelle soovitusel tuleb ettevõttesse uus inimene. Viimasel ajal on
sama süsteemi kasutatud Eesti Postis, kus laialdase suhtlusringiga kirjakandjaid
motiveeritakse 500 krooni eest endale uusi kolleege otsima.
«Ega seda eriti aktiivselt kasutatud ole, kuid kampaania ju alles algas,»
ütles Eesti Posti Edela regiooni juhataja Aivar Sülla.
Et preemia makstakse välja alles siis, kui töölevärvatu on läbinud katseaja,
pole ükski postitöötaja seda Viljandimaal veel saanud. Siiski on kaks inimest
järjekorras ning ootavad, millal nende abiga ameti leidnul katseaeg lõpeb.
Paindlik töö õppureile
Kõige rohkem kirjakandjaid on praegu vajaka Viljandis: 16 kohast on täitmata
neli ehk tervelt veerand. «Ülejäänud piirkondades on puudu üksikud inimesed, ent
väikestes kohtades, kus töötajaid on vaid kaks, on ka ühe puudumine hull,»
nentis Sülla.
Paindlikku ja osalist tööaega võimaldavate ülesannete täitmiseks, näiteks
kord nädalas reklaamlehti laiali kandma, püüab Eesti Post palgata
kultuuriakadeemia ja täiskasvanute gümnaasiumi õppureid, kellele selline
korraldus sobib.
«Praegu on meil õpilasi ja üliõpilasi tööl paar-kolm, kuid alustasime nende
otsimist alles hiljuti ja seetõttu on ettevõtmisele vara hinnangut anda,» leidis
Sülla.
Postiregiooni juht möönis, et kõigist tööjõuvärbamise viisidest tähtsam on
pakkuda head palka, mis kirjakandjatel ei küüni aga eriti kõrgemale 3000
kroonist.
Kas järgmisel aastal on oodata palga tõusu, ei osanud Sülla öelda, sest see
otsus tehakse peakontoris, kus eelarve koostamine on alles
pooleli.
|