Toit

Reedel, 20. oktoobril toimub Põlvas teine Eesti toidu päev, kus eksperdid ja poliitikud üle riigi arutlevad selle üle, kuidas säilitada eesti toidu traditsioone, mida üldse tähendab eesti toit 21. sajandil, kuidas seda paremini müüa ning kuidas teha nii, et Eestis tehtud toidutooted oleksid jätkuvalt tervislikud.

Põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Toiduainetetööstuse Liidu ühisjõududel ette valmistatava suurürituse eel on eesti toidu arengukava raames teemat ka põhjalikult uuritud.

Käesoleva aasta kevadel lastevanemate seas tehtud uuring näitas, et paljudele teevad muret laste toitumisharjumused. Nii leidsid emad-isad, et nende lapsed söövad liiga vähe köögivilja ning joovad vähe piima, ka on sooja toidu sööjate arv väike.

Küll aga joovad lapsed üleliia karastusjooke ning söövad kiirtoitu. Erinevad uuringud näitavad, et tervelt 2/3 koolilastest toitub ebatervislikult ning see jätab jälje kogu eluks.

Toit on seotud tavadega, nende säilimine ja edasiarendamine oleneb aga palju ühiskonnas üldiselt valitsevatest väärtushinnangutest – kas hinnatakse omamaist toodangut ja seeläbi antakse tööd kodumaisele toiduainetööstusele, kas ja kuivõrd väärtustatakse tervislikku toitumist, kuivõrd kasutatakse erinevaid turismikanaleid rahvusliku toidu tutvustamiseks, märkisid ürituse korraldajad. Just neil teemal arutlevad Põlvas väike- ja suurtootjad, põllumajandusjuhid ning toiduteadlased, omamaist vastavat kogemust tutvustavad külalised Soomest.

Korraldajate meelest on põhjusi toidust ja konkreetselt eesti toidust rääkimiseks teisigi, seepärast tasub huvilistel ja eriti toidusektoris tegutsejail Põlvasse tulla. Näiteks selleks, et kummutada traditsiooniline arusaam eesti toidust, mis paljude arvates on midagi ülemäära rasvast ja seetõttu ebatervislikku.

Tegelikkus on teine – MTÜ Ökokratt keskkonnatelgis suvel tehtud küsitluse tulemused näitavad, et ligi 60 protsenti vastanutest peab eesti toitu kindlasti tervislikuks ning 25 protsenti pigem tervislikuks. Ja need, kes vaid verivorsti või sealiha hapukapsastega meile omaseks toiduks peavad, on tegelikult vähemuses.

Eesti toiduks peetakse pigem meie piimatooteid, rukkileiba ja muidugi kama. Kuid Põlvas mitte ainult ei räägita toidust, vaid ka mekitakse head ning paremat, mis Eesti tootjate tehtud. Ja pole see mingi valitud seltskonna üritus – sissepääs on kõigile prii ning ka toidumaitsmisest saab osa igaüks. Nagu ka öelda oma arvamuse rahva lemmiku valimisel teravilja-, liha- ja piimatoodete ning jookide grupis.