|
Gallup
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
Tervis
 |
Arst soovitab meestel logeleda (23)
16.10.2006 14:36
Kaire Kenk, SL Õhtuleht
«Naised, palun lubage oma meestel pärast pikka ja
pingelist tööpäeva lihtsalt diivanil logelda. Meeste tervise seisukohalt on see
väga oluline,» ütleb meestearst Margus Punab. |
| |
|
|
Pärast pingelist tööpäeva on mõistlik voodis logeleda.
Foto: Scanpix |
|
|
«Kui võrrelda, millist tegevust ma meestele pärast
kümnetunnist rasket tööpäeva soovitan – kas minna veel tennist mängima või
lihtsalt diivanil logelda, ajalehti lugeda ja telerist seebikaid vaadata –, siis
soovitan igasuguse kahtluseta viimast. Nii tihti närivad naised meeste kallal:
«Issand, sa tuled koju ja ainult vedeled teleka ees!» Aga see teleka ees
vedelemine on meeste tervisele väga oluline. Soovitan meestele tööpäeva järel
igasuguste võistlusliku momendiga spordialade asemel teha raudselt midagi
rahulikku, kuid sportlikku,» rääkis Margus Punab SL
Õhtulehele.
«Mõõdukas füüsiline aktiivsus on ülioluline. Näiteks 15
kilomeetrit nädalas peaks igaüks kõndima,» pakub Punab. «Oleks hea, kui igaüks
kulutaks nädalas 1000–1500 kilokalorit ainult treeninguga. See tähendab näiteks
4 km ujumist või 2 km kõndimist iga päev. Põhiline, et tegu oleks rahuliku,
filosofeeriva treeninguga, mille ajal võiksid ajud puhata, mitte võistelda.
Liikumine peab meeleolu parandama. Väga paljude terviseprobleemide taga on
asjaolu, et Eesti mehed liiguvad liiga vähe,» teab Punab arstipraktikast.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | tuuker
2km päevas kõndida, sellest saan ma aru aga 4km iga päev ujuda, seda on vist küll natuke palju
d.v.
Kui igav on niisuguse mehega elada!!!! Õudne!!!
|
|
Eesti mees elab Rootsi naisest 12 aastat vähem
Liikumine on Punabi sõnul meeste tervisele väga oluline. «Mõelgem vaid:
Eesti mees elab keskmiselt 12 aastat vähem kui Rootsi naine, kes elab keskmiselt
76aastaseks. Milline potentsiaali raiskuminek see on!» õhkab Tartu Ülikooli
meestekliiniku androloog Punab. «Eesti mees veedab keskmiselt kümme pikka ja
pingelist tundi tööl. Seejärel võiks ta teha midagi rahulikku – ujuda, joosta,
jalgrattaga sõita, mitte tennist mängida. Kõige tähtsam, et ajud puhkaksid.»
Millest üldse sõltub meeste tervis?
«Geneetilistest eeldustest – kui su isa elas kaua, on ka sinul
suitsetamisest ja napsitamisest hoolimata suur tõenäosus 90. eluaasta künnis
ületada –, elukeskkonnast, eluviisidest ja kõige viimasena arstiabi tasemest.
Kõik viimasel ajal maailma eri paikades korraldatud uuringud tõestavad, et
meditsiini kvaliteedil on inimese eluea kestuselarvatust palju väiksem osa.
Samuti on tähtis mehe sotsiaalne seisus,» rõhutab Punab ning toob näite Euroopa
kõige suuremast klassiühiskonnast Suurbritanniast, kus viiendasse, kõige
madalamasse klassi kuuluvate meeste keskmine eluiga on 9,5 aastat lühem viienda,
nn. aristokraatide ringkonda kuuluvate meeste omast. «Ja mis on selle põhjus? On
vaid üks põhjus: inglise kõrgklassi mehed on väga terviseteadlikud. Söövad palju
rohelist kraami ja teevad tervisesporti,» teab Punab.
Jutt
noorte halvast tervisest on jama!
Tohter toob esile mehed
vanuses 40–60 ja nimetab neid riskirühmaks. «Kui suudaksime panna selles vanuses
mehed midagi oma tervise heaks tegema, elaksid nad rahulikult 80aastasteks,»
teatab Punab kindlalt. «Seetõttu solvab mind tõsiselt, kui loen ajalehest, nagu
oleks Eesti 18aastaste noorukite tervis väga vilets. Olen osalenud kahes
ulatuslikus Eesti noorukite terviseuuringus ja väidan, et see pole absoluutselt
nii. Eesti poiste BMI (kehamassiindeks – toim) on eeskujulik, Eesti noorukid on
sportlikud ja sportimine on nende hulgas väga popp.»
Punab toob esile
tema arvates tegeliku põhjuse: «Eesti kaitseväel pole raha, et kõiki neid
füüsiliselt väga heas vormis noorukeid vastu võtta ja majutada. Ning mind
tõsiselt solvab, kui selle asemel, et asjadest rääkida nii, nagu need on,
aetakse mingit jama noorte halvast tervisest. Mina ei muretse meie noorte
pärast, kogu minu tähelepanu on keskealistel meestel.»
Üks suur
valupunkt on tema sõnul asjaolu, et Eesti mehed kustuvad väga varakult. «Ühes
hiljutises uuringus selgus, et 51–64aastastest Ameerika meestest oli nädalas
kaks ja enam korda vahekorras 63 protsenti ja vähemalt üks kord 81 protsenti.
Eesti meeste näitajad olid masendavad: kaks ja enam korda nädalas kõigest 25,5
protsenti meestest. Aga sel enese seksuaalsel mahamatmisel on otsesed seosed
mehe üldise tervisega,» sõnab Punab. «Mehe seksuaalne võimekus kajastab tema
tervise üldist seisukorda väga täpselt.» |
|
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
|
