|
«Lümfoomide ravi on viimasel aastakümnel väga kiirelt edasi arenenud. Täna on
väga suures osas lümfoomist võimalik terveks saada – tervistumise protsent on
70-80 juures, mis on kasvajate puhul haruldane näitaja,» ütles Tartu Ülikooli
kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Lugeja
Kõige raskem on oma perearstile selgeks teha, et sul on midagi viga. Ega kõik ole ju hüpohondrikud. ...
|
|
«Lümfoomi diagnoosimine on võimalik varases staadiumis, kui pööratakse
tähelepanu kaelal, kaenla all või kubeme piirkonnas suurenenud sõlmajale
moodustisele. Oluline on see, et inimesed pöörduksid arsti poole
õigeaegselt.»
Everausi sõnul on Eestis umbes 1000 lümfoomihaiget ning igal aastal haigestub
lümfoomi kuni 200 inimest.
Muu maailmaga võrreldes on haigestumus sama, teatas Roche Eesti.
Tema sõnul on Eesti probleem pigem see, et lümfoomihaigeid ei leita üles –
seda nii inimeste vähese teadlikkuse kui ka nende madala aktiivsuse tõttu.
Eile tähistati seetõttu lümfoomipäeva, varem korraldati ka kampaania «Uus
võimalus», millega innustati haigeid viima täide oma haiguse tõttu pooleli
jäänud unistusi. Eile tunnustati ka kampaanias osalenuid.
Samuti avati vähihaigete ja nende omaste jaoks portaal www.kasvaja.net.
Lümfoomipatsiendi Sergei Buchelovskiy sõnul oli tema esimene reaktsioon
haiguse selgudes šokk, kuid see möödus, kui ta sai lümfoomi kohta lisateavet.
«Sellise diagnoosiga ei tohiks ennast meelestada nii, et oled haige või ei
saagi terveks. Seda enam, et Eestis saavad lümfoomihaiged väga head abi – olemas
on arstid, uued tehnoloogiad ja vastavad ravimid,» lausus
Buchelovskiy. Toimetas Alo Raun, PM online |
