| Nekropol avastati kolm aastat tagasi Vatikani uue parkimisplatsi rajamise käigus ja pärast seda alustati laiaulatuslikke arheoloogilisi väljakaevamisi, kirjutab CNN. Vatikani muuseumi esindaja kinnitusel saab maa-alt leitud «surnutelinna» paljude skulptuuride ja teiste objektide tõttu «väikeseks Pompeiks» nimetada. Nekropoli kasutati alates keiser Augustuse (23. e.kr. – 14. p.kr) kuni Constantinuse ajani, neljandal sajandil p. kr. Matmispaigast võib leida nii lihtsaid terrakotaurne kui ka suuri ja raskeid sarkofaage. Rajatud käiguteedelt saab külastaja näha näiteks väljakaevatud skelette, kaas arvatud väikelapse oma, kes on maetud koos munaga. Vatikani muuseumi töötajad panid leitud muna üliväikestest tükkidest uuesti kokku. Teadlaste arvates tähistas see muna uuestisündi. «Lapse hästi säilinud skeleti leidsime pärast arheoloogiliste väljakaevamiste lõppemist, käiguteede rajamisel,» ütles Vatikani arheoloog Daniele Battistoni. Battistoni jätkas, et nekropoli on maetud peale kõrgklassi roomlaste ka kaupmehi ja käsitöölisi, kelle hauapanused annavad hea ülevaate sellesegase Rooma keskklassi elust. «Leidsime «väikese Pompei». Kui meil on olemas Hadrianuse ja Augustuse mausoleumid, kuid meil on siiani vähe informatsiooni keskklassi roomlaste kohta,» lisas Vatikani klassikalise antiigi muuseumi kuraator Giandomenico Spinola. Ajaloolase Paolo Liverani arvates aitab Vatikani alune leid lisada värvikaid nüansse ajalooannaalidesse. Liverani kinnitusel on sinna nekropoli maetud ka Rooma Pompei teatri, mille lähedal tapeti 15. märtsil aastal 44 p.kr. Julius Caesar, arhitekt. «Väikeses Pompeis» on ka keiser Nero majandusülem ja käskjalg. Matusepaik paljastas ka hästisäilinud musta-valge kirju mosaiikpõranda, lisaks leidus seal ka mitmeid kujusid, kaasa arvatud saatürite ja viljakus- ning veinijumala Dionüsose oma. Vatikan avab matmispaiga külastajatele selle nädala lõpul. Korraga lubatakse nekropoli siseneda kuni 25l inimesel ning külastuspäevad on reede ja laupäev. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
