Kinnisvara

Kütteperioodi algus on muutnud korstnapühkijad ahiküttega majades sedavõrd nõutud külalisteks, et alles nüüd suveunest ärkajad peavad mustas ülikonnas meest ootama kuni nädala.

Korstnapühkija võib kutsuda Pärnu tuletõrjeühingust telefonil 447 2557, samuti leiab ajalehekuulutustest FIEdena töötavate korstnapühkijate andmeid.

Kutsetunnistusega korstnapühkijate kõrval pakuvad oma teenuseid libakorstnapühkijad. Kuidas inimesed need asjamehed ära tunneksid?

Pärnu tuletõrjeühingu juhatuse liige Tõnu Orav soovitas Pärnu Postimehele korstnapühkijalt alati esmalt küsida, kas too annab akti, kus kirjas korstnapühkija nimi, mis tööd ta tegi ja palju raha võttis.

“Sugugi pole haruldased juhud, kui meie mees on välja kutsutud, sest üks korstnapühkija küll käis juba, aga korsten ikka ei tõmba või ajab suitsu sisse,” rääkis Orav. “Kui uurida, milline korstnapühkija käis, pole inimesel paberit selle kohta ega tea ta, mida korstnapühkija üldse tegi.”

Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektor Indrek Laanepõld ütles, et aasta ringi kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada vähemalt kaks korda aastas ja hooajaliselt kasutatavat korra enne hooaja algust. Gaaskütteseadet tuleb samuti kord aastas kontrollida.

Korstnapühkija Eigo Lepa sõnutsi on üks suuremaid takistusi töötegemisel see, et ta ei pääse korstnale ligi. Inimesed on ehitamise või maja ümberehituse käigus unustanud katuseluugi teha või on see korstnast hulk meetreid eemal.

Eile kutsuti teda aga näiteks puhastama korstnat, mis oli temast endast kõrgem, aga mingit redelit korstna küljes polnud.

Niisugustel juhtudel on Lepp kutsunud mõne majaelaniku katusele kaasa, et too redelit kinni hoiaks. Paraku on see äärmiselt kukkumisohtlik. “Mul ongi uus puusaliiges juba,” nentis ta.

Kuiv annab enam sooja

Korstna vaenlaseks number üks nimetasid nii Orav, Lepp kui Laanepõld vale ja märga kütust.

Laanepõld selgitas, et puidu õige põletamine nõuab üsna kõrgeid temperatuure. Kui küttekoldest läbivoolava õhu ja sellega segunevate põlevate gaaside temperatuur koldes ületab 880 kraadi, ei jää suitsugaasidesse põlemisvõimelisi tahmavaid, pigitavaid, tõrvavaid või happelisi aineid.

Mida madalamaks põlemistemperatuur jääb, seda rohkem tekib puidupõlemisel tõrva.

Seega, kuivemate puude puhul on küttetemperatuur kõrgem ja põlemine täiuslikum.

“Õige peremees varub puud aasta või kaks ette,” sõnas Lepp. “Sügisel ei osteta samaks talveks kütust.”

Lehtpuudega küttes ei lähe korsten nii kiiresti tahmaseks kui okaspuudest tuld tehes. Kõige rohkem annab tahma ja pigi kuusk. Parim puu on haab, mis koguni põletab juba tekkinud pigi välja.

Reklaam rikub ahju

Vanematel inimestel on kombeks kõik, mis vähegi põleb, ahju ajada.

“See on ahju surm,” kinnitas Lepp. “Inimesed ei tea, et isegi värvilisi läikivad reklaamlehti ei tohi pliidi all põletada, see tekitab pigi.”

Kui juhtub kõige hullem ja korstnas või suitsulõõris tahm süttib, tuleb esmalt helistada numbril 112. Seejärel eemaldada korstna ja suitsulõõri lähedalt kõik kergestisüttivad esemed ning sulgeda siibrid hapniku juurdevoolu takistamiseks, kuna see soodustab põlengu intensiivistumist.

Laanepõld selgitas, et kustutamiseks on kõige sobivam ABC-tüüpi pulberkustuti, mille voolik suunatakse korstna jalamil asetsevasse tahmaeemaldusluuki ja lastakse umbes pool laengust põlengukoldesse, seejärel tuleks luuk sulgeda ning oodata umbes viis minutit, misjärel korrata kustutamist.

Mingil juhul ei tohi kustutamiseks kasutada vett või süsihappegaasiga täidetud käsikustutit, kuna suitsulõõri ja kustutusaine temperatuuri mitmekordne vahe võib korstna koguni purustada.