ASi Fortum Tartu juhatuse esimees Mati Meos selgitas Tartu Postimehele, et 2,7 kilomeetri pikkune ja 80-sentimeetrise siseläbimõõduga eelisoleeritud magistraaltoru peab võimaldama juhtida Luunja katlamajas toodetud sooja ka kesklinna. Praegu tarvitatakse seda soojusenergiat Annelinnas. Meose selgitusel ei taga Eesti Gaasi poliitika Turu tänava katlamajale talvistel tippudel vajalikku maagaasi kogust. Investeeringut on vaja, et võimaldada koormust katlamajade vahel märksa paremini jagada. «Kui Eesti Gaasil peaksid tekkima üldised suuremad varustusraskused, peame valmis olema, et kogu Luunja katlamaja võimsus oleks võimalik suunata Tartu teistesse piirkondadesse,» selgitas Meos. Meose sõnul on seni Tartu kaugküttesüsteemis kasutatavate magistraaltorude maksimaalne läbimõõt pool meetrit. 80-sentimeetrine toru võimaldab lasta läbi kaks korda rohkem kuuma keskküttevett. Ühtlasi on jämedam torujuhe seotud elektri ja soojuse koostootmise peatse alustamisega Luunja katlamajas. «Koostootmisjaamaga arvestame nõnda küll isegi sammu ette, sest jaama rajamise lõplikku otsust meil veel pole, kuigi see peaks kohe-kohe tulema,» rääkis Meos. Tartu Keskkatlamaja, kellel on Fortum Tartu kontsernis soojatorustike ehitamise ja hooldamise roll, paigaldab läbi Annelinna kuni Sõpruse-Anne ristmikuni kulgeva magis-traalse soojakandja kahes järgus. Esimene, 1,1-kilomeetrine lõik maksab ligi 25 miljonit krooni ja valmib novembriks. Teine, 1,6-kilomeetrine lõik läheb maksma ligi 50 miljonit krooni ja ehitatakse järgmisel suvel. |
