Et erinevates maades on ostjate eelistused isesugused, tunnistasid kõik rõivatootjad. Päris eraldi kollektsioone spetsiaalselt ekspordiks siiski ei tehta, naabrite maitse-eelistustega püütakse arvestada iga kollektsiooni kokkupanekul. Peamiselt müüakse Eesti riideid Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Ukrainasse ja Venemaale. Eesti ühe suurema rõivatootja Baltika Grupi meesterõivastega tegeleva kaubamärgi Baltman brändijuht Tarvo Jaansoo selgitab, et laias laastus jagunevad meeste eelistused nii, et eestlased on kõige konservatiivsemad, lätlased on kusagil vahepeal ja leedu mees on vaieldamatult kõige moeteadlikum ja ostab kõige julgemaid riideid.Näiteks soetab leedukas Jaansoo sõnul omale meeleldi moodsa triibulise kehasse töödeldud ülikonna koos viltuste taskutega pintsakul, mis näiteks Eestis ilmselt väga kaubaks ei läheks. Venelane seevastu hindab rõivavalikus luksust, sära ja eksklusiivsust. «Ta võib elada kolmetoalises Mustamäe korteris, aga tal on mersu tagumiku all ja ta on ka nõus oma väljanägemise eest rohkem raha välja laduma,» kirjeldab Baltmani brändijuht. Mehed teavad trende Mis puutub üldistesse moesuundumustesse, siis rõhutab Jaansoo, et mees on kogu maailmas muutunud moele vastuvõtlikumaks, ja seda tuleb arvestada ka kollektsioonide väljanuputamisel. «Näiteks kui viis aastat tagasi inimene ostis ühe paari musti pükse, sest tal lihtsalt oli vaja pükse, siis nüüd tal juba on mustad püksid, aga ta ostab sinna juurde veel teise paari midagi erksamat või fancy’mat,» räägib Jaansoo meeste moeteadlikkuse tõusust. Nii näiteks võis ka Baltmani selle suve kollektsioonist leida kaheksat värvi linaseid meestesärke, mis kõik läksid kaubaks. «Kui inimene julges viis aastat tagasi kanda näiteks roosat särki, siis kõik arvasid, et see mees on homo,» toob Jaansoo näite. «On muidugi neid, kes ka praegu nii arvavad.» Samuti Baltika Gruppi kuulva Mosaici brändi juht Brigitta Kippak nõustub, et iga maa tarbija on pisut omanäoline. «Näiteks lätlannad eelistavad seelikuid isegi siis, kui need moes ei ole, samas kui ukrainlased ja poolakad ostavad meeleldi kleite,» ütleb Kippak. Ta lisab, et Poolas lähevad alati hästi kaubaks pruunid riided, aga mitte kunagi lillad. Samuti osteti Ukrainas oran˛i revolutsiooni ajal palju seda värvi rõivaid, mis aga nüüd ei ole enam üldse populaarsed. Globaliseeruv mood Kippak märgib, et ukraina ja vene mehed eelistavad süsimusti ülikondi. Igihaljastest teksapükstest meeldivad ukrainlastele aga erilisemad ning rohkem kulunud mudelid, peale selle armastavad nad erksavärvilisi kudumeid, toob brändijuht näiteid teiste maade eelistustest. Hiljuti samuti Baltika Grupiga liitunud brändi Ivo Nikkolo turundusjuht Maile Mölder kinnitab, et geograafilised maitse-eelistused on tuntavad. Näiteks hindavad soomlased tema sõnul praktilisust, rootslased janunevad aga uue trendikauba järele. Mölder nendib, et Ivo Nikkolo riiete kandjad, olgu nad eestlased, soomlased või rootslased, eelistavad naturaalseid materjale nagu vill, puuvill ja lina-villa segu. Kindlasti näiteks ei taha Ivo Nikkolo tarbija Möldri sõnul selga panna polüestrist kangast. Erinevalt kolleegidest Baltikas märgib PTA Grupp ASi juhatuse esimees Peeter Larin, et seoses üldise üleilmastumisega on ka riietumistrendid muutunud globaalsemaks ja enam ei saa rääkida olulisest stiili erinevusest meie regioonis. Larini arvates on ostueelistustest rääkimine seotud pigem väljakujunenud stereotüüpide kui tegeliku tarbimisega. «PTA kogemusest võib öelda, et enamasti kattuvad hästimüüvad tooted kõigil turgudel,» märgib Larin. Siiski möönab ta, et eesti kliendid on mõnevõrra praktilisema mõtlemisega ning ostavad asju pikaajaliseks tarbimiseks ning erinevalt Euroopa suurlinnadest ei pöörata hooaja trendidele suurt tähelepanu. «Euroopa suurlinnades on hooaja trendid ka tänavapildis silmatorkavad ja jõuavad rohkem massidesse,» selgitab Larin. Eesti juhtiva soki- ja sukaettevõte Suva toodangust läheb ekspordiks pisut üle poole. Suva peadirektor Viktor Saarestik kinnitab, et sokkide valikulgi paistab iga riik silma oma maitsega – näiteks kui inglased ostavad massiliselt villaseid sokke, siis venelased haaravad oma eksklusiivsusevaimustuses lettidelt hõbeniidiga kootud jalakatteid. «Venelased armastavad maailma parimat kvaliteeti ja hõbesokid on kallimad kui tavalised sokid, sest need on väga tervislikud, kuna seal sees on puhas hõbe,» kiidab Saarestik, lisades, et venelased armastavad ka eritellimusi – näiteks on Suvast tellitud spetsiaalseid sõbrapäeva sokke. Soomlased pööravad eestlastest enam tähelepanu soki disainile. Selgub, et soki puhul pole disainist rääkimine mingi nali. «Näiteks võib mõned kohad teha hõredamaks, et õhk käiks paremini läbi, ja mõned kohad paksemaks ja mõnesse kohta kududa sisse erinevaid niite,» selgitab Saarestik. Oluline sokkide värv Mis puutub värvivalikusse, siis Inglismaal ostetakse Saarestiku hinnangul rohkem bee˛ikaid, pruune, halle ja musti toone, sakslased armastavad aga jalga tõmmata kõikvõimalikke variante punase ja pruuni segust.
> Loe edasi |
