Algul valitsuse otsustada olnud maadevahetused viidi ametnike tagatubadesse ajal, mil keskkonnaminister oli Heiki Kranich, kes tunnistab samas ka ise, et teenib looduskaitsemaade vahetusega tulu.

Samal teemal: Reformierakond soovib maadevahetamise korda muuta Looduskaitsemaade vahetused toimusid ka Mart Laari allkirjaga Metsaettevõtja sai riigilt maade topeltvahetuse

Vabakutseline ajakirjanik Margus Välja oli Eestis üks viiest esimesest inimesest, kes tagastatud talumaad riigiga vahetas. Matsalu rahvuspargis oli tal 16 hektarit vanematetalu karjamaad.

2001. aasta algul sai ta kätte peaministri ülesandeis olnud rahandusministri Siim Kallase allkirjaga valitsuse korralduse, mis lubas vastukaubaks ligi kolm hektarit maad Haapsalu külje all Pullapääl.

Välja arvas, et sai maavahetusega kahju. «Viimasena hindas rahandusministeerium, et ega riik pole vahetusega kahju saanud. Jäin nõusse, sest mu vanemate talumaad ei saanud üldse kasutada,» lausus ta.

2001. aastal tegi riigikogu muudatuse kaitstavate loodusobjektide seadusse – valitsuse pädevusest läks looduskaitsemaade vahetus keskkonnaministri otsustada. Selleks ajaks oli looduskaitsemaid vahetatud viiel korral.

Uut tüüpi kuulutused

«Otsustusõiguse andmine ministrile oli tollane tavaline praktika ja üldine poliitika, sest valitsus oli ülekoormatud,» selgitas toonane mõjukas Reformierakonna poliitik ja keskkonnaminister Heiki Kranich.

Kranich toonitas, et maadevahetuse üle otsustusõiguse andmine valitsuselt ministrile oli rutiin, mitte aga sihipärane soov asi avalikkuse silma alt ära viia.

Samas märgivad asjatundjad, et just aastal 2001 tekkisid uut tüüpi kinnisvarakuulutused – «ostame maad looduskaitsealadel». Maaomanikud ei saanud aru, mida sellega peale hakatakse. Metsa raiuda ei saa, ehitada ei saa… Maadevahetuse kunst oli siis veel kitsa ringi äriidee.

Ka Kranich ise ei eita, et on looduskaitsemaade vahetustega tulu teeninud.

Kolme aasta eest tegi eduka vahetuse OÜ South Kinnisvara juht Marko Loos. Mees, keda eelmise aastani teadis avalikkus Saku õlletehase logistikajuhina, vahetas enda ja firma kinnistud erinevates maakondades kinnistute vastu Ida-Virumaal Aseris.

South Kinnisvara oli 2002. aastal ostnud miljoni krooni eest maad. Loos teatas firma aastaaruandes, et maaost tehti edasimüügi eesmärgil. Firma omanik oli siis Tallinna hilisem linnapea Tõnis Palts. 2004 läks ettevõte juba Kranichi omandusse, aga Loos on seal juht siiani.

Veel üks koostöö

Kranich nimetas Loosi heaks sõbraks. Neid ühendab praegu koostöö vähemalt veel ühes Kranichi firmas, kus Loos täidab juhatuse esimehe kohuseid.

Kranich märkis, et tal õnnestus tekitada ostjais huvi. Riigilt saadud kinnistu ostis tellisetehas Wienerberger. 2004. aastal müüs South Kinnisvara 3,2 miljoni eest maad, teenides ligi kaks miljonit krooni kasumit.

Kranich möönis, et firma teenis vahetusega kasumit. Samuti kinnitas ta, et talle kuulub veel looduskaitsemaid, mida soovib vahetada. «Taotlusi on sees veel mitu, aga maa-amet on venitanud,» märkis Kranich. «Kuna asjaga on seotud minu nimi, siis võib-olla on ametnikel ebamugav taotlusi menetleda.»

Maadevahetuse seadustamine

• 1998 – kaitstavate loodusobjektide seadusse tuleb parandus, mis lubab valitsuse nõusolekul looduskaitsemaid riigiga vahetada. Minister on Villu Reiljan (Rahvaliit).

• 2001 – seaduseparandusega läheb maadevahetuse otsustusõigus keskkonnaministrile. Minister on Heiki Kranich (Reformierakond).

• 2004 – uus looduskaitseseadus võtab maadevahetuses üle põhiliselt senise korra ja praktika. Minister on Reiljan.

• 2006 – kapo vahistab maa-ameti juhi Kalev Kanguri. Reiljan astub tagasi.

Allikas: riigikogu, keskkonnaministeerium, riigiprokuratuur