|
Suurem osa immigrantidest liigub arenenud maadesse, 75 miljonit immigranti on
aga liikunud ühest arengumaast teise.
Raporti kohaselt on immigratsioon kasulik nii immigrante vastuvõtvale riigile
kui ka väljarändajate päritoluriigile, kuna immigrandid teevad tavaliselt töid,
mida kohalikud elanikud teha ei soovi, ergutades sellega majandust
Samuti aitavad sisserändajad vananeva elanikkonnaga heaoluriikides ülal hoida
pensionisüsteeme.
Vaesemad riigid seevastu saavad immigrantide poolt oma sünnimaale
saadetavatelt summadelt kasu keskmiselt 167 miljardit dollarit aastas ehk üle
kahe triljoni Eesti krooni. Veel 1995.aastal oli see summa vaid 58 miljardit
dollarit ehk 707 miljardit krooni.
Raporti kohaselt elavad kuus immigranti kümnest heaoluriikides.
Eelmise aasta andmete kohaselt elas kogu maailma väljarändajatest Euroopas 34
protsenti, Põhja-Ameerikas 23 protsenti ja Aasias 28 protsenti.
Aafrikas elas ainult üheksa protsenti sisserännanuid, Ladina-Ameerikas ja
Kariibi mere piirkonnas kolm protsenti ning Okeaanias samuti kolm protsenti.
Ligi pool immigrantidest on naised ning arengumaadesse sisserändajate hulgas
ületavad nad arvukuselt mehi.
ÜRO peasekretär Kofi Annan nimetas immigratsiooniraportit uue
immigratsiooniajastu alguseks ning soovitas ÜRO juurde luua migratsioonifoorumi,
mis peaks maailma riike abistama migratsiooniküsimustele lähenemisel.
«See on iga riigi isiklik otsus, kas lubada riiki palju või vähe immigrante.
Meie eesmärgiks on aidata rahvusvaheliselt kaasa kvaliteetsele ja turvalisele
immigratsioonile,» ütles Annan. Toimetas Inna-Katrin Hein |