| Kohtu silmis on õigusvastane, et riiklik lepitaja ei teinud palgavaidluse tulemuste kohta kollektiivse töötüli seaduse ja lepitaja põhimääruse järgi protokolle, jättes nii arstid kui õed ebaseaduslikult ilma streigiõigusest. 2007. aasta palgatõusu osas saavutati kokkulepe kõigi töötüli osapoolte vahel. 2008. aasta palgatõusu tingimustes aga Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ja Arstide Liit tööandjatega kokkuleppele ei jõudnud. Halduskohus leidis, et töötüli põhjus oli algusest peale selge: töövõtjad taotlesid 2007. ja 2008. aastaks tunnipalga alammäärade suuremat tõusu, kui tööandjad olid nõus maksma. «Kohus on formaalselt lähenenud asjale, öeldes, et oleks pidanud koostama protokollid,» kommenteeris riiklik lepitaja Henn Pärn Postimehele. Tema sõnul oli nii ühe kokkuleppe saavutamise kui teise saavutamata jätmisel protokollist loobumine ainus võimalus nii keerulist mitme osapoolega palgatüli vahendada. «Üks pool ei tahtnud lahkarvamuste protokolli nähagi, aga seadus on jätnud lahendamata olukorra, kus kõik osalised ei kirjuta protokollile alla,» selgitas Pärn. Ta lisas, et kollektiivse töötüli seadus on ammu tehtud ja puudulik ning vajab täpsustamist. Seetõttu polnud Pärn veel kindel, kas kaevata halduskohtu otsus edasi. Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised riigi ja haiglate liiduga algasid eelmise aasta kevadel. Tänavu märtsis esitas EKTK Tallinna Halduskohtule lepitusmenetlusnormide rikkumise ja sooritamata toimingute pärast kaebuse. |
