Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, mis ähvardab röövida une tuhandetelt kinnisvaraomanikelt. Ta väitis, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks. Neile seentele pakub piisava niiskuse korral mõnusat eluaset ja toidulauda kipsplaadi tselluloosirohke kartong- või paberkate. Niiskus ei pruugi ilmtingimata tähendada üleujutuse tagajärgi – hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85-protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke, mida tuntakse mükotoksiinide nime all. Mükotoksiine levitavad hallitusseened tegelikult võitluseks teiste seente ja bakteritega. Need on tugevad mürgid, mis purustavad raku elutähtsad organid (nt rakumembraani). Ka antibiootikumid, mida meditsiin kasutab haigusetekitajate hävitamiseks patsiendi organismist, on põhimõtteliselt mükotoksiinid. Ent kui toaõhk on saastunud seinast tulvavate seenemürkidega, alustavad need oma mõrtsukatööd selles ruumis elavate või töötavate inimeste rakkude kallal. Mõju närvidel ja ajule «Mükotoksiinid mõjutavad eelkõige närvisüsteemi rakke ja peaaju sünapse, samuti immuunsüsteemi rakke. Vigane immuunsüsteem võib tekitada näiteks allergiat, aga tuvastatud on ka mükotoksiinide vähki tekitav toime,» ütles Must oma Stockholmi-lähedasest Solna büroost telefonitsi Postimehele. Niiske kipslaadi ohtlikkusest on viimastel aastatel kogunenud üha rohkem tõendeid. Tänavu juulis avaldas Must koos kolleegidega Lundi ülikoolist uue artikli ajakirjas Applied And Environmental Microbiology, milles tutvustas oma välja töötatud tehnoloogiat mükotoksiinide tuvastamiseks otse niiskunud kipsplaatidega ruumide õhust. Selgus, et sellise ruumi siseõhus võib seenemürke leiduda kuni 500 korda rohkem kui seni arvatud. Mass-spektromeetriat ning gaasikromatograafiat kasutades leidsid teadlased mükotoksiine 45st niiske kipslaadi proovist 62st, kolmest toatolmu proovist kaheksast ning viiest õhutolmu proovist kaheksast. Iseäranis saastunud kohtadeks osutusid ventilatsiooniavauste ääred ning tubade põrandaliistude servad. Vana tõde Mükotoksiinide leidumist hallitanud kipsplaatidel kinnitasid juba 2000. aastal ka Soome uurijad eesotsas Soome töötervishoiu instituudi teadlase Tapani Tuomiga. Nad tuvastasid kantserogeense ja immuunsüsteemi rikkuva sterigmatoküstiini, mürgise satratoksiini ja mitme teise mürgi sedavõrd kõrge taseme niiskunud kipsplaatidel, ehituspuidul ja viimistluses kasutatud paberil, et soovitasid vettinud maju lammutavatel või renoveerivatel ehitustöölistel kasutada täiendavaid ohutusabinõusid oma tervise kaitseks. 2002. aastal leidsid Saksa teadlased Bonni ülikooli professori Steffen Engelharti juhtimisel sterigmatoküstiini niiskunud elamute vaibatolmust. Texase tehnikaülikooli teadlased avastasid mürgise stratoksiini eri vorme niiskunud eluruumide õhust 2005. aastal ning järeldasid, et hallitusmürkide ohtu tuleks senisest rohkem arvesse võtta tervisekaitsenormide koostamisel. Vannituppa ei sobi «Kui elamu või korter on kipsplaadiga üle löödud, siis on hallituse tekkimise risk väga suur,» kinnitas Aime Must. «Praegu on kindlaks tehtud, et hallituse tekkeks piisab 85% õhuniiskusest. Meil siin Stockholmis oli paar nädalat tagasi õhuniiskus näiteks 95%. Siseruumis võib palju niiskust tekkida ka siis, kui keedad köögis palju toitu või käid vannitoas mitu korda päevas duši all. Kui seda niiskust välja ei ventileerita, tekibki hallitus.» Musta sõnul on kipsplaadile siginenud hallitust keeruline märgata, sest plaadid on enamasti kaetud viimistlusmaterjalidega. Niiskus on aga suuteline läbima ka keraamiliste plaatide vuuke ning nende alla paigaldatud niiskustõket, imbudes kõige all asuvasse kipsplaati. «Seetõttu on Rootsis alates 1. juulist keelatud kipsplaadile panna keraamilisi plaate, mis tähendab, et vannitubades kipsplaati enam kasutada ei tohi,» ütles Must. Ka sätestavad Rootsi seadused, et kui ehitusmaterjali täpne niiskustaluvus on teadmata, ei tohi ehitaja seda paigaldada kohtadesse, kus õhuniiskus võib ületada 75%. «Eriti ohtlik on kipsplaat välisseinas. Nüüd on ju moes ehitada ka välisseinu kipsplaadiga. Kui seal tekib hallitus, võivad mükotoksiinid jõuda siseruumi õhku,» hoiatas Must. Ohtlik on ka ehitusega kiirustamine, mille käigus ei lasta betoonseintel või -vundamendil enne kipsplaadi paigaldamist korralikult kuivada. «Kui sul on betoonsein või vundament, ja sa ei kuivata seda korralikult ära, vaid paned lihtsalt kipsplaadi peale, siis tulevad äärmiselt suured probleemid,» ütles Must, kelle sõnul tuleb hallitama läinud kipsplaat otsekohe maha lammutada.
> Loe edasi |
