«Kõik on ära söödud ja maha tallatud,» ütleb lihaveiseid kasvatava Sigaste Rantšo omanik Aivar Pukk, seistes nõutult kaerapõllul, kus püsti vaid üksikud peata või murdunud kõrred. Sigade rada viib metsast üle raudteevalli otse kaerapõllule. Vilja külvas Pukk veistele söödaks ja põhk kulunuks neile allapanuks. Nüüd tuleb arvestuslikult 50 000 krooni kahjudesse kanda, sest nii palju kulub karjale uue kaera ja põhu ostmiseks, peale selle on põlluharimisele tehtud kulutused kevadkünnist ja -külvist alates kahjumiks muutunud. Metssead on metsadevahelises Sigaste külas pahandust teinud varemgi, ja ka nii tõsiselt, et Puka jutu järgi on mitmes peres nende pärast loobutud kartulikasvatusest. Puka viljapõllud on esimesed, mis Soomaa rahvuspargi poolt läbi laante tulnud sõralistele maiuspalana ette jäävad. Ligi 400 hektarit talumaad ja -metsa jääb riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Kilingi-Nõmme jahipiirkonda. «Nad väidavad, et peaksin aia tegema, aga ma ei saa ju 400 hektarile aeda ümber teha,» laiutab Pukk käsi ja toob lagedale kirjavahetuse, mis on nagu Pärnumaa keskkonnateenistuse, jahiturismile orienteeritud RMK ja eraomaniku pingpong. «Igaüks peab oma vara kaitsma, näiteks elektrikarjusega,» kostab Kilingi-Nõmme jahimajandi juhataja Peep Saar. Saare jutu järgi on kõnealune maa-ala üks intensiivsemaid jahipiirkondi, kus majandamiskavaga ette antud metssigade küttimise miinimum on sada isendit aastas. Eitades tüli Pukiga, soovitab Saar talunikul kirjavahetuse pidamise asemel kohalike jahimeestega rääkida. Metssead Kui eelmisel aastal hinnati metssigade arvuks 19 400, siis tänavuste loendusandmete järgi on neid juba 20 500. Enim metssigu on Pärnu maakonnas. • Pärnu – 2620 • Harju – 1880 • Lääne-Viru – 1620 • Lääne – 1610 • Viljandi – 1600 |
