|
Riia Ratnik on Kundas asuva haavapuitmassitehase Estonian Cell ASi juhatuse
liige ja finantsjuht, kirjutab Virumaa Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | R.Otile.
Loe keeleseadust.Kõik eestis müüdav kaup peab olema varustatud eestikeelse juhendiga.Ara tassi omale...
Juku.
Kui riigiametniku palk on 25 tuhat krooni,siis oskustöölisel peaks olema 50 tuhat.Tegelikult meil os...
|
|
Noorel majandusjuhil on kogunenud üle kümne aasta
töökogemusi, mis saadud nii Eestis kui ka Saksamaal. Rahvusvaheliste kogemustega
Ratnik on oma vastuses konkreetne: «Suurimaks ohuks meie majandusele on Eesti
sisetarbimisele üles ehitatud majanduskasv. Kui siseturul peaks midagi juhtuma,
ohustab see paljude firmade sissetulekuid ja eksistentsi.»
Tamsalu EPT ASi nõukogu esimehel Ants Arukuusel on tootmisjuhi vilumust
rohkem kui pool sajandit. Ettevõte tegeleb praegu metsa- ja põllutöömasinate
tootmisega Euroopa turule ja maaparandustöödega. Arukuusk näeb Eesti majanduse
valupunktidena tervikuna samu probleeme, mis on tuntavad tema oma
töökollektiivis.
«Esmalt oskustööliste nappus ja nende järjest sagedasem ülesostmine
konkureerivate firmade poolt. Viimasel aastakümnel on Eestis pööratud vähe
tähelepanu kutseõppele. Puudust ei tunta mitte üksnes oskustöölistest, vaid ka
väljaõppinud inseneridest. Ja see tendents on süvenenud, sest töökäte voolavus
võõrsile ei näi lõppevat,» hindab olukorda kogenud majandusjuht.
Ohtlik populism
«Praegu koolitame ise oma firmale keevitajaid kogenud õpetajate ja
spetsialistide käe all. Nii suureks on kujunenud selle eriala spetsialistide
põud,» räägib Ants Arukuusk. Lakkamatu on olnud spetsialistide palgatõus,
millega Tamsalu EPT 10- kuni 15-protsendiliste palgahüpetega kaasa on läinud.
Vastutustundetuks peab kogenud majandusmees aga Riigikogu valimiste ajal
välja hõisatud populistlikku lubadust tõsta riigisektoris töötajate palk lähima
nelja aasta jooksul 25 000 kroonini. Erasektor niisuguse palgatõusuga kaasa
minna ei suuda. Tulemuseks on lõhede süvenemine meie majanduses ja ühiskonnas.
«Püüded populistlikud lubadused teoks teha tähendaksid Eesti majandusele
valusaid tagasilööke,» näeb Ants Arukuusk ohu märke.
Kaarma KT ASi juhataja Jüri Vilimaa on diplomeeritud insener, kes viisteist
aastat juhtinud firmat, kus tegeletakse autode hoolduse, pleki-, värvi- ja
metallitöödega. Ettevõttel on bensiinitankla ja kohvik. Nende aastate jooksul on
firma tegutsenud mitmes perspektiivikas ärivaldkonnas ja suutnud vältida
karisid.
Kogenud firmajuhi Jüri Vilimaa arvamused kattuvad osalt Ants Arukuuse
omadega: «Lähiaastatel muutub Eestis järjest tõsisemaks probleemiks
kvalifitseeritud tööjõu nappus. Surve tõsta oskustööliste palka on juba praegu
tugev ning kõik firmad ei suuda selle pressinguga ilmselt kaasa minna.»
Vajame oskustöölisi
Firmajuht nendib, et aastaid on Eestis ette valmistatud ärijuhi oskustega
noori. Loomulikult oli see omal ajal vajalik. Kuid siinjuures jäeti tagaplaanile
otseselt materiaalseid väärtusi tootvate oskustööliste koolitamine.
«Nii on tekkinud olukord, kus Eestis on rohkesti materiaalsete väärtuste
ümberjagajaid. Napib aga nende otseseid tootjaid,» on firmajuhi arvamus.
«Kindlasti hakkab lähematel aastatel ettevõtete arengut ja majandusnäitajaid
mõjutama järjest suurenev tooraine- ja energiahinnatõus,» on Jüri Vilimaa
kindel.
Oma firma oskustöölisi on ta hoidnud ettevõttes konkurentsivõimelise palga ja
meeldiva töökeskkonnaga.
|
