|
Eelmine tulareemiasse nakatumine registreeriti siin kuus aastat tagasi 2001.
aastal, siis haigestus kaks inimest.
Tulareemia puhul on tegemist ohtliku nakkushaigusega, mida kannavad edasi
pisinärilised või putukad nagu puugid või sääsed.
Haiguse võib saada näiteks nakatunud hiirte või rottide poolt saastatud
toitu süües, kokku puutudes seisva veega, milles on ujunud või hukkunud haige
loom või näriliste väljaheitetolmu sissehingamisel näiteks heinateol.
Inimeselt inimesele nakkus ei levi.
Haiguse sümptomid sõltuvad suuresti nakatumise vormist, kuid alati kaasneb
nakatumisega kõrge palavik, millele lisanduvad nahavigastuse korral
mitmesentimeetrise läbimõõduga mädapaised, toidu kaudu nakatumisel tugevad valud
kõhus või kopsuvormi puhul kopsupõletik.
Haiguse peiteperiood on 2 kuni 7 päeva. Haiguse kulg on pikk ja raske, muutes
inimese mitmeks kuuks töövõimetuks.
Alates 1946. aastast on Eestis tulareemiat diagnoositud kokku 37-l juhul.
Suurim meil asetleidnud tulareemia puhang jäi aastasse 1996, mil Prangli saarel
haigestus 24 arvatavalt sääskedelt nakkuse saanud inimest.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab tulareemia nakkuse ennetamiseks
kasutada looduses viibides putukatõrjevahendeid, mitte tarvitada lahtiste
veekogude vett või vajadusel see kindlasti läbi keeta, kaitsta toiduaineid
näriliste eest, vältida heinatolmu sissehingamist ning pöörata tähelepanu
näriliste tõrjele elu- ja abiruumides. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |
