|
Traditsiooniliselt valitava aasta inimese asemel tõsteti tegu esile
erandkorras - selle tõttu, et film on kollektiivne kunst.
Valides aasta silmapaistvaimaks teoks «Leiutajateküla Lotte», väärtustab ja
tunnustab Postimees seda hiiglaslikku tööd, mille Lotte väljamõtlejad eesotsas
Janno Põldma ja Heiki Ernitsaga on teinud ära kõige väiksema vaataja heaks.
See on põlvkond, kes hakkab peagi edendama Eesti elu - just koeratüdruk Lotte
ja teiste Leiutajateküla elanike eeskuju, väärtushinnangud, mida nad esindavad -
headus ja ausus, leidlikkus ja humoorikus -, on see, millest on praeguses Eestis
kõige enam vajaka.
Ühtlasi tuletab «Leiutajateküla Lotte» meelde, et aeg, mil rohi oli rohelisem
ja taevas sinisem, ei pruugi olla kauge möödanik – et keegi ei keela meil elada
just sellisel moel nagu elatakse Leiutajatekülas, veidi lapsemeelselt, unistusi
kaotamata.
Oluline on, et Janno Põldma ja Heiki Ernits jutustavad Lotte-lugu värvikate
karakterite ja piiritu fantaasia, heatahtliku huumori ja vägivalla eituse kaudu.
Et seda pole omaks võtnud mitte ainult Eesti lapsed, tõestab filmi levik –
«Lotte» näitamise õiguse on juba ostnud näiteks Saksamaa, Austria, Belgia,
Holland, Norra ja Rootsi.
Eesti kinolevis kogus 1. septembril esilinastunud film 53 764 vaatajat,
filmi peategelase Lotte nime kannavad lauamäng ja pusle, mahlajook ja šampoon,
Lottel on oma judoturniir ja mängutuba.
Eesti Joonisfilmi märgi all valminud täispikk «Leiutajateküla Lotte» valmis
Eesti ja Läti koostöös rohkem kui kahe aasta jooksul, sellesse on andnud oma
panuse sadakond inimest, animaatoritest alates ja tegelastele hääle andnud Eesti
parimate näitlejatega lõpetades. |
