| Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuring
hõlmas 12 000 Taani naist, kes oli teinud kas keemilise või kirurgilise
abordi, vahendab Reuters.
Uuringu põhjal ei tuvastatud erinevusi kirurgilise abordi
teinud ja abordipilli võtnud naistel esinenud hilisemate emakaväliste
raseduste, raseduse katkemiste, enneaegsete sünnituste või madala sünnikaaluga
sündide arvu vahel.
Olenemata abordi teostamise viisist lõppes umbes 2,4 protsenti
hilisematest rasestumistest emakavälise rasedusega ning üle 12 protsenti
hilisematest rasedustest katkes.
Enneagse sünnituse (5,4 protsenti) või madala sünnikaaluga
lapse saamise tõenäosus (4 protsenti) oli abordipilli võtnud naiste puhul isegi
veidi väiksem, kuid erinevus ei olnud statistiliselt märkimisväärne.
Uuringus võeti vaatluse alla vaid esimene rasedus pärast
aborti, lisaks ei võrreldud abordipilli võtnud naisi ka nendega, kes polnud
kunagi aborti teinud.
Samas kirjutasid teadlased oma uuringu aruandes, et paljud
varasemad uuringud on näidanud, et kirurgiline abort raseduse esimese trimestri
jooksul ei suurenda hilisemate rasestumiste puhul emakavälise raseduse, raseduse
katkemise, enneaegse sünnituse või madala sünnikaaluga lapse saamise riski.
Võrdluse aborti mitteteinud naistega oleks teadlaste sõnul
teinud raskeks ka asjaolu, et reeglina on neil ka teistsugune sissetulek,
suitsetamisharjumused ja muud tervisega seotud käitumismustrid.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
