> Kolumnist Raul Kalev tõdeb koristajate palgatõusu analüüsides, et ehkki suurte palgaerinevuste vähenemine on hea, on samas küsitav, kas haritud ja kogemustega spetsialist peab ikka olema samal pulgal koristajaga.

Mäletan veel lapsepõlvest, et oli muude ametitega kuidas oli, koristajaks kõlbas igaüks. Ja vist ikka polnud ka muud tööd, kus vähem palka sai.

Samal teemal: Koristajate töötasu kasvab keskmisest palgast kiiremini

Oli see nende teade siis firma ühe omaniku Urmas Sõõrumaa vastus kriitikutele, kes ühes kollakas väljaandes joonistasid mitte just väga ammu Sõõrukast pildi kui koletust rikkurist, kelle firmades (nii Falck kui ISS) saavat tublid tööinimesed naeruväärset palka, või oli teatajate sooviks juhtida kõigi miinimumpalgasaajate tähelepanu mett ja piima voolavatele tööpõldudele, igatahes mõjus teema atraktiivse ja värskena.

Meenus ühe Taani sõbra räägitud lugu, kuidas ta terve keskkooli aja jalgpalli taga ajas, koolitükkidega suuurt vaeva ei näinud ning hiljem ülikooli asemel torutöödele pühendus. Seevastu naabripoiss tuupis kui hull, sai doktorikraadigi, töötas europarlamendis jne, aga elavad ikka kõrvuti majades. Torumehest sõber teenib 36 000 Taani krooni ja tuupurist oivik-naaber 38 000. Ning proportsionaalne tulumaks teeb selle, et kätte saavad enam-vähem võrdselt. Ainult üks on elurõõmus ja teine kibestunud. Kas see aeg on nüüd omamoodi ka käes Eestis?

Toksisin ajaviiteks mõned telefonikõned tuttavatele koristajatele (moodsas kõnepruugis puhastusteenindajatele), ettekandjatele, konstaablitele, päästetöötajatele ja muidu tarkadele inimestele. Pärisin elujärje kohta ja selgitasin ühtlasi välja, palju keegi palka saab.

Veel kontrollisin avaliku teenistuse palgaandmeid veel internetist. Tõsi ta on, haritud konstaabli normtundidega brutopalk on 8000 krooni, tubli päästetöötaja (sealhulgas ka demineerija, tuletõrjuja jt) saab 160-tunnise töökuu eest palgareale 7500 ühikut, millest alustab oma lõivu tasumist riigi ees.

Täisajaga töötav puhastusteenindaja (minu tuttav töötab neli tundi hommikul ühel objektil ja sama kaua õhtul teisel objektil), oli palgapäeval ettenäidata samuti 7500-kroonine sissetulek. Olgu, see on Tallinnas, kusagil Kagu-Eestis võib-olla on elujärg hoopis teine, kuid fakt iseenesest on siiski kõnekas!

Ühelt poolt on hea meel, et ühiskonnas on tekkimas teatud võrdsus erinevate ametite vahel. Ja et pole enam sedavõrd tähtis, kelleks keegi õpib, vaid pigem, kas ta tööd teha viitsib. Teisalt on omamoodi huvitav analüüsida, miks on haritud konstaablid ja iga päev oma eluga riskivad päästeametnikud ikkagi samal pulgal koristajatega. Loodetavasti ei ole see tingitud riigi võrdsest suhtumisest kõigisse kodanikesse, vaid pigem kaugelt üle keskmise teenivate ametnike ja poliitikute elukaugusest.

Ei, kallid riigikogulased, mitte koristajatelt ei tuleks palka maha võtma hakata, vaid hoopis teistele tuleks kiiresti juurde maksta. Kuulsin juba lugusid teise kategooria muusikutest, kes põhipalgal puhastusteenindajatena. Ning telleritest, kes pärast rasket päevatööd nühivad uste sulgedes ka lapiga puhtaks kogu panga teenindussaali. Ja edukatest hotelliteenindajatest, kes võõrkeelte oskusele ja suhtlusvilumusele vaatamata käivad vabadel päevadel lapp käes ringi mõnes kontoris.

Koristajatöös pole midagi laitmisväärt. Vastupidi, sest keegi peab ju meie ümbruse puhta hoidma. Ja arusaadav on, et turunõudlus määrab ka hinnad. Tean mitmeid küllalt rikkaid inimesi, kes näiteks pärast ehitushindade hüpet on otsustanud pisiasjadeks enam mitte remondimehi palgata, vaid pigem ise haamri ja kruvikeeraja kätte võtta.

Koristusturul pole asi küll veel nii hull, aga kui jätkub trend, kus valgekraed ja ehitusmehed suudavad mustust tekitada kiiremini kasvavas tempos kui tõusevad palgad meditsiiniasutustes või päästeteenistuses, võib poolnaljatades prognoosida, et peagi tuleb ka linnajuhtidel ning riigikogu liikmetel oma kabinette ise küürima hakata. Või riskida sellega, et seniste ohutute tolmuvõtjate asemel võivad nende kirjutuslaua ümber prahti jahtima saabuda mõni palju haritum ja huvitunum isik mõnest konkureerivast riigi poolt mittefinantseeritud väikeparteist.

Kui hetkel politseinikud vähemasti oma põhitööd puhastusteenindaja koha vastu vahetama ilmselt ei hakka, sest mingi õhkõrn palgaeelis siiski veel püsib, on aga tõsises ohus meie kauplused, hotellid jms teenindusasutused. Pole ju saladus, et paljud kogemustega teenindajad teenivad sama palju kui keskmine koristaja. Tallinnas tihti ka vähem. Ja milleks siis veel vastutus kassas või kohustus mitmes keeles ja imelises meeles turiste lõbustada?
> Loe edasi