Ehkki mitmed maailma suured naftatreiderid on panustanud naftabarreli märgatavasse odavnemisse, näib senine hinnaliikumine toetavat pigem Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris Piebalgsi ähvardavat prognoosi – 2011. aastaks küünib naftabarreli hind 200 dollarini. Kui naftahinna tõus ähvardab maailma majandust üha rängema surutisega, siis kulla hind on omakorda majandusliku pessimismi tulemus. Alles hiljaaegu viimase veerandsajandi kõrgeima hinnataseme – 700 dollarit untsi kohta – murdnud kuld trügis üleeile 1000 dollarist ülespoole.Suuresti on põhjuseks Ameerika Ühendriikide kinnisvaralaenudest alguse saanud ülemaailmne krediidikriis, aga ka dollari kiire kokkukuivamine. Dollar on praegu väärt napilt üle kümne krooni. Alexela Oili müügidirektor Aivar Räim tunnistas, et kütuste edasisi hinnaliikumisi ta prognoosida ei söanda. «Kõikumised on niigi olnud juba väga suured,» tõdes ta. «Arvestades, et kevadel langeb vajadus ahjukütuse ja diisli järele, võiks need pisut odavamaks muutuda, kui mingid muud sündmused vahele ei tule.» Tulevik tume Ehkki diislikütuse kallinemine üle 18 krooni tähendab uue psühholoogilise piiri murdmist, ei usu Räim, et see nõudlust mõjutab. «Enim mõjub nõudlusele majanduse üldine liikumine – kui majanduse aktiivsus väheneb, kahaneb ka kütuste tarbimine ja vastupidi,» nentis ta. Autoettevõtete liidu tegevjuht Villem Tori kinnitas, et autoettevõtete jaoks on kütuse hinnapiir valuläve juba ammu ületanud. «Raske on öeldagi, mis saama hakkab,» tunnistas ta murelikult. «Hinna küsimus on meil iga päev üleval, sest see mõjutab kõiki inimesi.» Eeskätt sattuvad löögi alla reisijate vedajad, kes ei saa oma piletihindu muuta vastavalt kuludele, vaid sõltuvad riigihankel sõlmitud lepingutest. Tori sõnul ei aita ka võimalus kord aastas piletihindu korrigeerida, sest ainuüksi tänavu kolme kuu jooksul on kütusehind mitu korda hüppeid teinud. Reisijatevedajaile valmistab eriti tuska just diislikütuse kallinemine, mis on muu maailmaga võrreldes mõneti erandlik, sest enamikus riikides on diislikütus bensiinist odavam. Räim kinnitas, et hinnaerinevus pole Eesti edasimüüjate fantaasia vili, vaid kütusetarnijate hinnapoliitika tulemus. «Meie toome kütuse Leedust,» selgitas Räim. «Kõigi müüjate jaoks arvutatakse hind sama valemi järgi, mis põhineb maailmaturuhinnal. Mingit muud alust hinna määramiseks pole.» Umbusk ja pessimism maailma majanduse tervise suhtes on alati suurendanud kullaostjate hulka ning toitnud selle viimaste aastate kiiret hinnatõusu. Teine taganttõukaja on dollari odavnemine. «Ameerika Ühendriikides on suured krediidiprobleemid ja kui pauku kardetakse, siis võetaksegi positsioonid kullas,» selgitas LHV analüütik Madis Toomsalu. «Aasia suur nõudlus loob eelduse, et kulla hind ka kõrge püsib.» Osta ei soovita Oma klientidele LHV aga kulda investeerimist soovitada ei söanda, kuna praeguses hinnas nähakse suurt rolli ka spekulantidel. «Arvame, et hind võib veel üles minna, kuid riski ja tulu suhe pole praegu enam hea,» sõnas Toomsalu. Kullamüügiga tegeleva Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen kinnitas aga, et dollari nõrgenedes tõuseb kulla hind veelgi. «Maailma tervikpildis pole praegu faktoreid, mis dollarit kergitada võiks,» tõdes ta. «Tundub, et Ameerika Ühendriikides on mured suuremad, kui avalikkusele näidata tahetakse, ja seetõttu kasvab kulla nõudlus.» |
