Tegelikult on tegemist väikese Lõuna-Ameerika riigiga. Liigagi pisikesega,
nagu kohalikud ise kurdavad. 13 miljonit elanikku on mõne teise Ladina-Ameerika
riigiga võrreldes tõesti väike arv, kuid rahvaarv pole Ecuadori puhul siiski
kõige olulisem, palju põnevam on maa ise. Elamusi ja kogemusi saab siin seinast
seina, üks põnevam ja eksootilisem kui teine.
Mitu aastaaega korraga | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | trikatreile
Mis tuttavad sul on.Iga normaalne inimene teab,et Egiptus on Lõuna-Ameerikas.
jomma joo
trikatrei - täna juba pudepõhja vaadanud? Maga kaineks.
|
|
Alustada võiks, ja ilmselt te seda teetegi, 2700 meetri kõrgusel merepinnast asuvast pealinnast Quitost, mis on tõeliselt kaunis ja lummav. Koloniaalstiilis vanalinn on üks paremini säilinud kogu Ladina-Ameerikas. UNESCO kultuuripärandi nimekirja sai see ühe esimesena, aastast 1971. Samuti on linn kuulus oma kultuuriürituste ning kirka ja turistisõbraliku ööelu poolest. Omaette elamus on aga eestlasele kohalik kliima: iga päev algab kui kevadine karge hommik, keskpäevaks tõuseb temperatuur 20-25 kraadi kanti, pärastlõunal hakkab tavaliselt tugevasti vihma sadama, öösel võib kraadiklaas langeda aga isegi alla 10 miinuskraadi. See kõik on linna ümbritsevate mägede ja vulkaanide mõju.
Muidugi tekib küsimus, mida Ecuadoris üldse selga peaks panema? Aastaaegade vahelduvat moodi Quitos ei olegi, sest garderoob on alati samasugune: hommikul on tarvis sooja kampsunit, mille keskpäevaks saab ära võtta, ja alati olgu kaasas vihmavari, kõik muu on juba maitse küsimus. Teine koht, kuhu kindlasti minna tasub, on Riobamba – pisikene linnake, kus koloniaalstiilis vanalinn on samuti üllatavalt hästi säilinud. Rahulikult kulgevas, rohkete parkidega Riobambas on midagi, mis teeb selle unustamatuks. Siia satub turist peamiselt kahel põhjusel: aklimatiseerumisperioodiks, et valmistuda ronimiseks Ecuadori kõrgemate mägede – vulkaanide – otsa ning et võtta ette maaliline rongisõit raudruuna katusel Nariz del Diabloni. Ecuadori suurim linn ja ärikeskus on aga Guayaquil. On levinud kuuldus, et linn on ohtlik ja turistivaenulik, võin aga kinnitada, et see ei pea paika – tegu on Vaikse ookeani rannikul asuva igati nüüdisaegse suurlinnaga. Võluvad maakohad Et tunda saada, mida kujutab endast Aafrika mõju Ladina-Ameerika eluolule, on parim viis külastada Esmeraldase maakonda. Eksootikat on siin rohkem, kui oodata oskate! Siin on uskumatult kaunid ja puutumatud paradiisirannad, kuigi samas võite kergesti sattuda ka musta veega ja ülerahvastatud randa – need on mingil põhjusel kohalike meelispaigad.
Võimalus on ka Columbia piiri ületada, kuid see pole soovitatav. Põhjuseks teie teele sattuda võivad geriljasalgad. Esmeraldasest leiate ka parimad rohketest mereandidest valmistatud ja rikkalikult maitsestatud road. Kusjuures võite kindel olla, et mereannid on püütud just sama päeva hommikul.
Kuid on veel üks maakond, mida külastamata ärge Ecuadorist lahkuge – Imbabura. Just siin asub suurim indiaaniturg Otovalos ning maaliline, vulkaanikraatrisse tekkinud järv Laguna Quicochi. Kohalike väitel, leiab siit maakonnast ka kõige maitsvama variandi ühest Ecuadori traditsioonilisest delikatessist: küpsetatud merisea.
Kõik sõltub muidugi isiklikust huvist, kui palju te vihmametsadega tutvuda soovite, kuid Ecuadoris on võimalus matkaks Amazonase d˛unglis olemas. Võimalikud on nii päevased kanuumatkad kui ka mitmenädalane pikem matk. Esimesel juhul saate vaid aimu Amazonase lõputust avarusest ja värvikirevusest, teisel juhul aga elate nädalaid selles unustamatus keskkonnas.
Toidupoolis püütakse otse jõest, mugava hotelli asemel magate võrkkiiges keset d˛unglit ning mõne päeva elate koos kohalike pärismaalastega. Kes otsustab teise variandi kasuks, sel tasub kindlasti oma matka alustada sügavamal Amazonases olles, mis tähendab umbes kümnetunnist kohalesõitu bussiga.
Hiidkilpkonnade kodu Galapagose saared, mis kuuluvad samuti Ecuadorile, on täiesti ainulaadne koht kogu maailmas. Koos oma lugematu arvu endeemiliste linnu- ja loomariikidega, kes saarestikus elavad ja vabalt ringi liiguvad. Arvatavasti ei ole teil mitte kusagil mujal võimalust ujuda koos haide (nad ei söö inimliha, ärge kartke!), pingviinide, raide, hüljeste, delfiinipoegade ja kilpkonnadega. Ainulaadne võimalus päevitada inimtühjal rannal koos iguaanidega; nautida kerget briisi ja elu üle mõtteid mõlgutada, sõites purjekaga ühelt saarelt teisele.
Romantiline on pisikene surfikülake Montanita. Kui tunnete puudust rahvusvahelisest seltskonnast, siis selles endises kalurikülas kohtuvad surfarid kõigilt kontinentidelt. Tavaliselt minnakse varahommikul koos laineid püüdma ja õhtul õpitakse peol salsat, merengue't, reaggeton'i. Igal aastal karnevali paiku toimub rahvusvaheline surfivõistlus, mil iga tänaval vastutulija on oma maa parimate surfarite hulgast. Peod on siin Ladina-Ameerikale kohaselt rohke tantsuga ja tavaliselt lahkuvad viimased tantsuplatsilt alles siis, kui päike juba kõrgel taevas. hinnad
> Loe edasi |
