Kasu

Tüdrukud poiste kommete ja ehmatava väljanägemisega: needitud-tätoveeritud, vägivaldsed ja kaklemas, põletus- ja lõikehaavadega, koolist puudumas, alko- ja narkouimas, ropendamas ja hulkumas. Mis tüdrukutega on juhtunud?

Just sellele küsimusele otsiti MTÜ Ellu ja Soome instituudi korraldatud seminaril Tiia Listeri eestvedamisel vastust.

VIIMASED KOMMENTAARID hetero Kus nüüd pedekultuuri  esindajad ja pedede  pereloomisvajadeuse  selgitajad koos  lastekasvatamise  lubad... to x vat see on nüüd küll  avastus sul. edu ja  jaksu edaspidiseks!  varsti avastad, et  suitsetamine on  kahj... Teised kommentaarid

Tüdrukute teemat analüüsisid Soome tuntud pereterapeut ja sotsiaalpsühholoog ning peresuhteid käsitlevate raamatute autor Saara Kinnunen ja Soome instituudi juhataja, eripedagoog ja endine koolijuht Jaana Vasama ning Lapsed Eestis ühenduse juht Ülle Käärik.

See, milliseks kasvab tüdruk ja milline naine temast saab, on seotud tema kasvamise ja kujunemisega varajases lapsepõlves. Kindlasti ei või kõigis probleemides süüdistada lapsepõlve, kuid ei saa ka mööda vaadata lapsepõlve väga suurest mõjust inimese identiteedi kujunemisele ja tema sotsialiseerumisele, märkis Kinnunen.

Üks lapse soolise identiteedi alustest on kogemus, et teda tunnustatakse sellena, kes ta on. Kinnunen tõi esile negatiivse mõju, mida võib tekitada lapse isiksuse kujunemisele, kui perre on tütre asemel oodatud poega või vastupidi. Soo halvemaks pidamise kogemus raskendab lapse soolise identiteedi kujunemist. Lapsel võib tekkida tunne, et ümbritsevate inimeste tunnustuse võitmiseks peab ta olema teistsugune.

Laps tajub vanemate ootusi väga tugevalt ja tahab olla neile meelpärane, kujundades oma käitumist vastavalt vanemate ootustele.

Isa ja ema tähtsus lapse kujunemisel

Teada tõde on seegi, et kõige olulisemad inimesed lapse isiksuse kujunemisel on tema vanemad. Nende olemasolu või puudumine mõjutab lapse kujunemist ja tema elu täiskasvanuna tugevamal määral, kui tahetakse tunnistada.

Isal on omad ülesanded lapse kujunemisel ja emal omad. Kumbki vanem ei saa teist asendada. Soolise identiteedi kujunemisel samastub laps oma samast soost vanemaga. “Vastassoost vanemat vajab laps selleks, et saada selgeks oma soo väärtused ja õppida looma suhteid vastassooga,” rääkis Kinnunen.

Ema on tüdrukule mudeliks, milline naine on ja kuidas ta erinevates olukordades käitub. Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik: et olen isa silmis midagi väärt, olen seda teiste meeste arvateski.

Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajaga.

Kinnunen rõhutas, et tänapäeval on palju üksikvanemate lapsi, kelle elus puudub isa, vahel ka ema mudel, sest seda vanemat pole tema jaoks olemas.

Sellisel juhul aitab last, kui on vanaisa või mõni teine turvaline lähisugulane, kes lapsele puuduva vanema mudelit esindab.

Kindlasti ei sobi korvavaks suhteks isa või ema vahetuvad nais- või meestuttavad, sest tõelise inimsuhte tekkimine nõuab aega ja tähelepanu. Partnerivahetus on lapsele alati uus hüljatuks osutumise kogemus. Enesekaitseks ei julge laps kellessegi kiinduda ja tulevikus võib tal olla raske luua püsisuhteid.

Lahutanud vanematele paneb Kinnunen südamele mitte lõpetada suhtlemist lapsega. Kui vanemate elu on nii läinud, et enam koos edasi minna ei saa, peaks lapse jaoks säilima suhe mõlema vanemaga. Väga halb on, kui ema mustab isa ega luba lapsel temaga kohtuda. Lapsele on isa kallis, laps vajab tema tähelepanu lahutusele vaatamata.

Viimasel ajal toob Eestis palju probleeme olukord, kus mõlemad vanemad on sageli välismaal tööl ja lapsed on omapäi või vanavanematega. Sellise elukorralduse tagajärjed on lapse jaoks laastavad.

Kinnunen märkis, et ema puudust kogevatel tüdrukutel esineb just murdeeas raskeid käitumisprobleeme. “Telefonikontakt ei korva vajadust ema järele, need tüdrukud kuuluvad erilisse riskirühma ja oma halva tunde elavad sageli välja just riskikäitumises,” lausus ta.

Kinnuneni sõnul taluvad lapsed isa puudumist paremini kui ema puudumist. Puudumine ei tähenda, et seda vanemat pole olemas, ta võib olla hõivatud kas töö, õppimise või oma uue kallimaga, kuid lapse jaoks on ta eemal ega tunne huvi.

Laste valu väljendub riskikäitumises

Ülle Käärik, kes on loonud Eestis laste Kirjaklubi, kuhu lapsed saavad oma muredest kirjutada, tõi esile kolm reeglit, mille järgi elavad kannatustes, piinas ja vaevas tüdrukud. Need on järgmised: ära tunne, ära usalda ja ära räägi.

Kääriku sõnade järgi on täiskasvanute probleem see, et nad ei tunne ära lapse emotsionaalset valu. “Näeme, kuidas laps käitub, ja see ei meeldi meile, kuid me ei oska näha, mis on selle käitumise põhjus,” räägib ta. “Kui me neid põhjusi ei taba, kasvavad üles naised, kes ei ole võimelised looma püsisuhet ühe mehega, naised, kellel on madal enesehinnang või kes käituvad väljakutsuvalt ja ebaadekvaatselt. Kõik see, mis on naisega juhtunud lapsepõlves ja kui sellega ei ole tegeldud, tuleb kaasa tema täiskasvanuellu.”

Emotsionaalne valu väljendub tüdrukutel häiriva käitumise, endassetõmbumise, puuduliku enesevalitsuse, hirmu ja ebakindlusena, madala enesehinnangu näol, tähelepanu otsimisena (neetimine, väljakutsuv riietus, ropendamine) ja tundega, et keegi teda ei vaja.

Käärik tõi drastilise näite, kus eelkooliealine laps üritas ennast voodi peatsisse üles puua, sest tundis, et teda pole kellelegi vaja. Õnneks ta päästeti ja nüüd on see laps leidnud ka tubli kasupere.

Kirjaklubi kirjadest koorub sageli välja laste üksindustunne ja hüljatus: mind ei ole kellelegi vaja, keegi ei kuula, mida ma räägin. Kääriku jutu järgi on selliste laste usalduse võitmine pikk ja vaevaline protsess, mis nõuab aega, hoolivust ja ausust. Kunagi ei tasu lapsele anda valesid lootusi, et kõik saab korda. Alati ei saa, kuid laps hindab seda, kui oleme ausad.

Hea mõte on paluda lapsel kirjutada üles, mida ta tunneb, kui on tujust ära või kardab. Päeviku pidamine, mida sageli just tüdrukud harrastavad, on väga hea võimalus õpetada lapsi oma muredest rääkima/kirjutama, see aitab pingeid maandada.

Meedia mõjutab enim teismelisi

Peale vanemate mõjutab noort inimest see, mida ta näeb ja kuuleb enda ümber. Jaana Vasama, kes käsitles teemat, kelle ja mille mõjul kasvab tüdruk naiseks, tõi esile eesti ja soome tüdrukute väljanägemise erinevuse. “Tundub, et eesti tüdrukute jaoks on väga oluline riietuda seksikalt ja väljakutsuvalt. Soomes see nii palju silma ei torka,” võrdles ta.

Vasama tõi näited lugudest ja piltidest, mida avaldavad noorte- ja naisteajakirjad Eestis. Ta tõstatas küsimuse, milliseid väärtusi need “kangelannad” kannavad.

Mis on meedia sõnum tüdrukutele? Kes on tänapäeva tüdrukute eeskujud ja naiskangelased, kelle moodi nad tahavad olla? Kas elu eesmärk on olla noor ja seksikas või on elus ka miski muu tähtis?

Vasama väitel oli tema jaoks üllatav, et isegi Eesti poliitikud ja riigikogu liikmed on lasknud ennast poolpaljalt pildistada ja ilmutada pilte naisteajakirjas.

“Minu kui soomlase jaoks on see arusaamatu, kuidas selline inimene tagasi valitakse,” avaldas Vasama. “Kui Soomes ilmuks kellestki niisugused pildid, peaks ta kohe tagasi astuma ja tema karjäär poliitikuna oleks läbi, sest ta poleks enam usaldusväärne. Siin oma tuttavatega rääkides ei imestanud keegi selle üle. See on kummaline!”

Ka tänapäevane noortekirjandus on küsitava väärtusega. Sageli propageeritakse seal väärtusi ja käitumismudeleid, mis kuuluvad riskikäitumise hulka. Lapsevanematel tasub olla kursis, mida lapsed loevad, arutleda lastega loetu üle ja suunata oma lapsi kvaliteetkirjandust lugema.

Vasama ütlust mööda on meedia ja kaaslaste mõju lapsele just teismeeas väga suur. Laps tahab nendega samastuda. Raske on olla erinev ja jääda iseendaks, kui mass surub peale midagi muud.

Siin on otsustav kodu toetus. Kui kodu toetab lapse isiksust ja tunnustab teda sellisena, nagu ta on, siis on lapsel lihtsam leida oma identiteet. Kui aga ka emal on probleeme oma identiteediga ning ta tahab olla teismeline, kuidas saab see ema toetada tütart naiseks kujunemisel?

Vasama lisas, et Soomes on praegu suureks probleemiks kujunenud tüdrukute suitsetamine. Poiste osakaal suitsetajate hulgas on langenud, kuid tüdrukute ja naiste hulgas see järjest kasvab.

Samuti on Soomes probleem tüdrukute ropendamine. “Mina arvan, et kui kool võtab neid probleeme tõsiselt, võib seda vähendada,” sõnas Vasama.