|
Seni on Eesti koole rahastatud vastavalt õpilaste arvule, seda süsteemi
nimetatakse pearahasüsteemiks. Paralleel ajaloost - Põhja-Ameerika alistamisel
valgete kolonistide poolt maksti viimastele raha põliselanike peanaha ehk skalbi
ettenäitamise eest, kirjutab Virumaa Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jälle
rääkida oskame me kõik. eriti enne valimisi. reaalsus on aga see, milles me täna elame. kahjuks pole...
|
|
Pearahasüsteemiga ollakse juba sedavõrd harjunud,
et mitu koolijuhti on vastanud Virumaa Teataja küsimusele «kas haridust kuidagi
muud moodi rahastada ei saaks?» käsi laiutades ja retooriliselt: «Aga
kuidasmoodi?»
Tartus asuva haridus- ja teadusministeeriumi fuajees seisab Mati Karmini
skulptuur «Siil». Musta postamendi otsas muigab toosama tegelane, kes omal ajal
Kalevipojale nõu andis, et lauavirnaga äigamine serviti on kõvasti tulemuslikum.
Plaan ja analüüs
Uue rahastamismudeli väljamõtlejaks pole õnneks siiski tegelane rahvaluulest,
novembrikuus toimunud teabepäeval tutvustasid seda põhiautorid - HTM
analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja ning rahandusministeeriumi ametnik
Andrus Jõgi.
Äärmiselt tervitatav oli uue rahastamisplaani juures püüe kavandatav mudel
enne ellu rakendamist võimalikult täpselt ja mitmekülgselt läbi arutada. Oma õla
panid alla kohalikud omavalitsused - nii Eesti Maaomavalitsuste Liit kui ka
Eesti Linnade Liit - ning Eesti Koolijuhtide Ühendus.
Ühes olid kõik esinejad ühel seisukohal: uus mudel on teretulnud ning selle
ellu rakendamise plaan positiivne. Seda väga lihtsal põhjusel - senine
rahastamismudel oli lihtsalt nii vilets.
«Arvan, et uus süsteem on vanast parem, sest arvestatud on senisest suurema
hulga parameetritega. Kui siiani sõltus õpilaskoha maksumuse (pearaha) suurus
õpilaste arvust kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvates koolides, siis
nüüd on diferentseerimise aluseid rohkem. Kas uus süsteem on õiglasem?» küsis
Jaan Reinson, Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse aseesimees, Tartu Descartes’i
lütseumi direktor.
Küsitavusi on
Täpsemal analüüsimisel tekkisid küsimused ja kerkisid esile kitsaskohad.
Tsirguliina kooli direktor Heikki Järlik pidas kummaliseks järgmist asjaolu.
«Koolijuhtidele ja omavalitsustele pole esitatud mudelit 2006/2007. õppeaasta
õpilaste arvuga, ehkki EHISes (Eesti Hariduse Infosüsteem) on andmed juba
olemas. Mudeli usaldusväärsuse kontrollimiseks peaks arvutused tegema ka
2007/2008. õppeaastaks eeldatava õpilaste arvuga.»
Järlik kasutas mudeli katsetamiseks versiooni, mis oli teabepäeva eel üleval
rahandusministeeriumi kodulehel.
«Uus klassipõhine rahastamine on soodne väikestele algkoolidele, sest nende
õpilaste väike arv kompenseeritakse lisaraha andmisega. Kriitilise rühma
moodustavad maapiirkondade väikesed põhi- ja keskkoolid. Nende palgaraha
oluliselt ei tõuse, pigem väheneb kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiastme
õpilaste väikese arvu tõttu. Lisaraha nad väikese õpilaste arvu
kompenseerimiseks nendes kooliastmetes ei saa,» jõudis Järlik järeldusele.
Uue mudeli kitsaskohad löövad välja ka õpikute rahastamisel (selleks
eraldatud summa väheneb, õpikute hind on samas viimastel aastatel kallinenud),
investeeringute vähenemisel väikekoolide puhul 30-50 protsendi võrra, mis aga
linnakoolidel kasvavad 10 kuni 11 protsenti.
Palgaprobleemid
Eesti Koolijuhtide Ühendust panid õlgu kehitama nii koolijuhtide kui ka
õpetajate palgamäärad. Esiteks klassijuhatajatasu, mis uue mudeli põhjal
moodustab kõigest 10% õpetaja palgamäärast.
Koolijuhtide palkade puhul tõstatasid koolijuhtide ühenduse liikmed küsimuse,
miks eraldatakse see osaliselt omavalitsuse summadest, kui seaduse järgi peab
pedagoogi palk tulema riigieelarvest. Kas tähendab see, et koolidirektorit ei
peetagi pedagoogiks?
Õpetajate palgast. Et see madal on, pole kellelegi uudis. Kohila gümnaasiumi
direktor Raivo Heinaru tõi elulise näite, mida tuleb sageli ette suure linna
(Kohila jaoks Tallinn, Virumaa mastaabis on selleks Rakvere) läheduses
töötavates koolides. «Tuleb kooli uus õpetaja, küsib kuupalgaks 10 000 krooni,
sest nii palju makstakse pealinna suuremates koolides. Juba varem tööle asunud
õpetaja saab sama koormuse juures 7 000 krooni. Käärid on suured ja tekitavad
pingeid. Seega tuleks leida täiendavaid vahendeid õpetajate palga tõstmiseks ja
ühtlustamiseks,» sedastas Heinaru.
Kui esialgu oldi haridus- ja teadusministeeriumis seisukohal, et uus
rahastamissüsteem hakkab kehtima juba 2007. aasta 1. jaanuarist, siis praeguse
seisuga pole selle kehtestamise kuupäev veel selge.
Ja nagu on näha ministeeriumis valminud Eesti hariduspuu pildilt, jääb kõige
tähtsamaks laste kasvatamisel siiski tugev Eesti perekond. Nii tugev, et jaksab
toetada ja rahastada oma laste haridusteed hoolimata kui tahes nõrgast või
tugevast süsteemist. |
